Jaan Pärn (kunstnik)

Jaan Pärn (sündinud 18. mai 1953 Sindis) on eesti ehtekunstnik.

Haridustee

Ta on lõpetanud 1971. aastal Sindi Keskkooli ning kaks korda Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI): 1976. aastal arhitektuuri erialal ja 1982. aastal metallehistöö erialal.

Töökäik

Töötanud 1976–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses arhitektina, 1977–1979 Vabaõhumuuseumis asedirektorina ning 1979–1989 Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuses kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakunstnik.

Loomevaldkonnad

Aastatel 1989–2012 asus tema stuudio-kauplus Helsingis, et mitte olla "kurjategija" kodumaal (Nõukogude ajal oli väärismetalli töötlemine riigi monopol).

Ta on kirjutanud kümneid laulutekste ansamblitele Vitamiin ja Monarh (Rein Laaneoru ja Eesti NSV Riikliku Filharmoonia tellimusel).

1993. aastal tekkis kunstnikul idee rajada Tallinna hansalinnale sobilik hoov, kuhu koonduksid kunstnikud ja käsitöömeistrid. Ta võttis linnalt 60 aastaks rendile kaheksa maja Vene tänaval, renoveeris hooned ja alates 1999. aastast haldab seal Meistrite Hoovi.

Jaan Pärn on aastakümneid valmistanud ehteid Helle Merile.

Kunstilooming

Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud tähelepanu nii kodu- kui ka välismaal, muuhulgas on ta 2000. aastal pälvinud hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil.

Üle 30 aasta tegi kunstnik koostööd tuntud saksa kivilihvija Dieter Lorenziga, kelle tööde omanäoline stiil sobis väga hästi kokku J. Pärna ehete valmistamise stiiliga. Kaelaehete, prosside, kõrvarõngaste ja sõrmuste valmistamiseks kasutab kunstnik kulda, hõbedat, poolvääriskive ja kalliskive.

Kunstnik on ise öelnud, et ehete idee annab kivi, eriti inspireerivad teda kordumatu mustriga ahhaat, astrofilliit, ametüst-kvarts, mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Teiseks esiletõusvaks suunaks on ehted, kus kunstnik kasutab oma arhitektikoolituse najal uuendatud filigraantehnikat, viies selle ruumiliseks ja muutes ehted väikesteks väärtuslikeks arhitektoonideks. Viimastel aastatel kasutab autor palju merevaiku ja laavakivi.

Kokku kuulub tema loominguvaramusse 2021. aasta seisuga üle 7500 ehte, millest paljud on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogudes, aga ka ostudena endise NSV Liidu keskmuuseumides (nt Üleliiduline Tarbekunstimuuseum Moskvas). Näitustel esineb J. Pärn regulaarselt alates 1987. aastast (esimene isikunäitus EKL galeriis Tallinnas), peaaegu igal aastal on toimunud isikunäitused nii kodu- kui välismaal, millest tähtsamaks peab autor kutsutud näitust Moskvas Üleliidulises Tarbekunstimuuseumis Moskvas 1988.

Tunnustus

• 1983 – Kuldmedal tema 1982. aastal valminud ERKI diplomitöö eest, Jablonec'83, Tšehhi Vabariik
• 1984 – valiti 20. sajandi 150 omapärasema kunstniku hulka albumisse "Twentieth Century Jewellery", New York, 1985.
• 1985 – Vabariiklik Noore Kunstniku aastapreemia
• 1986 – Sotsialismimaade Tarbekunsti kvadriennaalil Saksa DV Kunstnike Liidu presidendi auhind (koos Leida Ilo ja Rein Metsaga)
• 1987 – diplom Jablonec'87, Tšehhi Vabariik
• 1990 – kolm diplomit DeBeersi korraldatud briljantehete konkursil Helsingis, Soome
• 2000 – Benvenuto Cellini nimelise rahvusvahelise ehtekonkursi hõbemedal, Berliin, Saksamaa.
• 2014 – Tallinna teenetemärk
• 2015 – Ede Kurreli preemia
• 2016 – III koha diplom rahvusvahelisel merevaigukonkursil "Amber Trip 2016", Vilnius, Leedu.
• 2020 – II koht rahvusvahelisel ehtekonkursil "Aqua. Ambra. Aquila" Helsingis. Soome.
• 2021 – Kristjan Raua preemia (aktiivse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal ning pikaajalise ehtekunsti valdkonna arendamise eest)
• 2023 – Valgetähe V klassi teenetemärk