Ahhaat

Allikas: Vikipeedia
Ahhaat
Agate banded 750pix.jpg
Paralleelse vöödilisusega ahhaat ehk oonüks.
Omadused
Keemiline valem SiO2
Mineraaliklass karkass-silikaadid
Molekulmass 60,08
Värvus hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust
Tihedus (g/cm³) 2,57...2,64
Kõvadus 6,5...7
Lõhenevus puudub
Süngoonia trigonaalne
Punktigrupp trigonaalne trapetsoeedriline
Kriips valge
Kaksistumine esineb
Murdepind karpjas
Läige klaasi, rasva
Kristallooptilised omadused
Optiline telg üheteljeline
Optiline märk positiivne
Kaksikmurdumine 0,005...0,009
Reljeef madal
Pleokroism puudub
Interferentsvärvused esimest järku valge ja hall
nω 1,53...1,544
nε 1,53...1,553

Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.

Krüptokristalset, kuid ilma vöötideta kvartsi erimit tuntakse kaltsedonina. Ahhaate, milles vöödid paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, nimetatakse oonüksiks.

Ahhaat moodustub tavaliselt vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse, mida nimetatakse vesiikuliteks. Kivimites liikuvast hüdrotermaalsest veest sadestub välja ränidioksiid, mis moodustab vesiikulite seintele mikrodruuse (miarooliline tekstuur). Kui sadestuvate mineraalide koostis pisut muutub, siis muutub ka uue kihi värvus, mis annabki ahhaadile vöödilise välimuse. Kui tühemikud pole lõpuni ahhaadiga täitunud, siis võib selle sisemuses olla silmaga nähtavatest kristallidest kvartsidruus.

Ahhaat on poolvääriskivi.