Ahhaat

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ahhaat
Agate banded 750pix.jpg
Paralleelse vöödilisusega ahhaat ehk oonüks.
Omadused
Keemiline valemSiO2
Mineraaliklasskarkass-silikaadid
Molekulmass60,08
Värvushall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust
Tihedus (g/cm³)2,57...2,64
Kõvadus6,5...7
Lõhenevuspuudub
Süngooniatrigonaalne
Punktigrupptrigonaalne trapetsoeedriline
Kriipsvalge
Kaksistumineesineb
Murdepindkarpjas
Läigeklaasi, rasva
Kristallooptilised omadused
Optiline telgüheteljeline
Optiline märkpositiivne
Kaksikmurdumine0,005...0,009
Reljeefmadal
Pleokroismpuudub
Interferentsvärvusedesimest järku valge ja hall
nω1,53...1,544
nε1,53...1,553

Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.

Krüptokristalset, kuid ilma vöötideta kvartsi erimit tuntakse kaltsedonina. Ahhaate, milles vöödid paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, nimetatakse oonüksiks.

Ahhaat moodustub tavaliselt vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse, mida nimetatakse vesiikuliteks. Kivimites liikuvast hüdrotermaalsest veest sadestub välja ränidioksiid, mis moodustab vesiikulite seintele mikrodruuse (miarooliline tekstuur). Kui sadestuvate mineraalide koostis pisut muutub, siis muutub ka uue kihi värvus, mis annabki ahhaadile vöödilise välimuse. Kui tühemikud pole lõpuni ahhaadiga täitunud, siis võib selle sisemuses olla silmaga nähtavatest kristallidest kvartsidruus.

Ahhaat on poolvääriskivi.