Naiste Töö ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Naiste Töö ja Elu''' oli aastatel 1911–1927 [[Tartu]]s ilmunud naiste [[kuukiri|kuukiri.]]<ref name="EEvana">{{EEvana|6|107}}</ref>
'''Naiste Töö ja Elu''' oli aastatel 1911–1927 [[Tartu]]s ilmunud naiste [[kuukiri|kuukiri.]]<ref name="EEvana">{{EEvana|6|107}}</ref>


Ajakiri ilmus esialgu väljaande [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitööleht]] kaasväljaandena.<ref name="EEvana"/> ning kandis kuni 1915. aastani nime '''Naesterahva Töö ja Elu.'''<ref name="EEvana"/> Aastal 1927 ühines ajakiri väljaandega [[Naiste Hääl|Naiste Hääl.]]<ref name="EEvana"/> Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimeseks vastutavaks toimetajaks (1911–1918) oli [[Marie Reisik]], kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed nais-ühiskonnategelasi, kelle hulgas olid näiteks [[Lilli Suburg]], [[Alma Ostra-Oinas]], [[Marta Lepp]], [[Johanna Sild-Rebane]], [[Marta Sillaots]], [[Salme Pruuden]] jt. Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja.
Ajakiri ilmus esialgu väljaande [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitööleht]] kaasväljaandena<ref name="EEvana"/> ning kandis kuni 1915. aastani nime '''Naesterahva Töö ja Elu.'''<ref name="EEvana"/>


1927. aastal ühines ajakiri väljaandega [[Naiste Hääl|Naiste Hääl.]]<ref name="EEvana" /> Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimene vastutav toimetaja (1911–1918) oli [[Marie Reisik]], kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed kultuuri- ja ühiskonnategelasi, näiteks [[Lilli Suburg]], [[Alma Ostra-Oinas]], [[Marta Lepp]], [[Johanna Sild-Rebane]], [[Marta Sillaots]], [[Salme Pruuden]] jt.
1919. aastal sai vastutavaks toimetajaks [[Marie Reiman]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=13207441 Eesti rahvusbibliograafia. Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht (1911-1927)]</ref> Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt. Aastail 1923–1924 on toimetajaks [[Helmi Mäelo|Helmi Mäelo.]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Helmi Mäelo|pealkiri=Elutegevuses: mälestusi|aasta=1961|koht=Lund|kirjastus=Eesti Kirjanike Kooperatiiv|lehekülg=86-87}}</ref>

Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja.

1919. aastal sai vastutavaks toimetajaks [[Marie Reiman]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=13207441 Eesti rahvusbibliograafia. Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht (1911-1927)]</ref> Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt. Aastail 1923–1924 oli ajakirja toimetaja [[Helmi Mäelo|Helmi Mäelo.]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Helmi Mäelo|pealkiri=Elutegevuses: mälestusi|aasta=1961|koht=Lund|kirjastus=Eesti Kirjanike Kooperatiiv|lehekülg=86-87}}</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 27. märts 2020, kell 19:27

Naiste Töö ja Elu oli aastatel 1911–1927 Tartus ilmunud naiste kuukiri.[1]

Ajakiri ilmus esialgu väljaande Käsitööleht kaasväljaandena[1] ning kandis kuni 1915. aastani nime Naesterahva Töö ja Elu.[1]

1927. aastal ühines ajakiri väljaandega Naiste Hääl.[1] Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimene vastutav toimetaja (1911–1918) oli Marie Reisik, kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed kultuuri- ja ühiskonnategelasi, näiteks Lilli Suburg, Alma Ostra-Oinas, Marta Lepp, Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Salme Pruuden jt.

Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja.

1919. aastal sai vastutavaks toimetajaks Marie Reiman.[2] Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt. Aastail 1923–1924 oli ajakirja toimetaja Helmi Mäelo.[3]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Entsüklopeedia. 6. köide: Muther–Rakitse. Tartu: Loodus, 1936, lk 107.
  2. Eesti rahvusbibliograafia. Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht (1911-1927)
  3. Helmi Mäelo (1961). Elutegevuses: mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Lk 86-87.