Käsitööleht (ajakiri, 1906)

Käsitööleht oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi välja antud ja 1906–1926 aastatel ilmunud ajakiri, mis oli esimene ja kõige vanem naiste häälekandja Eestis.

Tartu Eesti Põllumeeste Selts hakkas näituste, kursuste ja trükisõna kaudu taaselustama kodukäsitööd. Algselt anti Käsitöölehte välja kord kuus Põllutöölehe kaasandena. Mõne numbri järel oli selge, et vajadus sellise ajakirja järele on olemas. Väljaandjate julge algatus oli eesti naiste keskel leidnud ülisooja vastuvõtu ning ajakiri suutis igakülgselt täita talle rajatud lootused. 1907. aastal korraldas selts esimese eesti käsitöökursuse.

Käsitöölehe siht oli arendada ja levitada kodukäsitööd, tõsta ja kasvatada ilutunnet ja maitset. Käsitöölehe toimetajad olid Linda Paldrokk, siis Ebba Vimberg-Saral ja 1910. aastast alates Marie Reiman. 1911. aastast sai Käsitöölehe väljaandjaks Tartu Naisselts ja toimetajana jätkas Marie Reiman. Seda aastat loetakse aastaks, mil hakkab ilmuma Eestis esimene naiste häälekandja, nagu seda mõistetakse tänapäeval. Käsitöölehe kõrval hakkas ilmuma kirjanduslik kaasanne Naisterahva Töö ja Elu nime all.

Esimesel aastal ilmub kirjanduslik osa rohkem kaasandena Käsitöölehele. See tähendab, et Käsitööleht seisis esikohal ja alles teisel kohal Naiste Töö ja Elu. Selle artiklite sisu keerles peamiselt naiskasvatuse, tervishoiu, naisõiguse ja käsitöö ümber. Käsitöölehe eesmärgiks oli kodukäsitöö arendamine eestlaste „oma stiili“ arendamine.

Juba teisel aastal, mil Tartu Naisselts hakkas Käsitöölehte välja andma (1912. aastal) on häälekandja osade nimetustes ümberpaigutus. Teisel kohal seisab nüüd Käsitööleht ja esikohal Naiste Töö ja Elu. Ajakirja tegevtoimetajaks sai Marie Tamman-Reisik.