Johanna Sild-Rebane
Johanna Sild-Rebane (17. märts 1882 Tarvastu – 23. november 1946 Stockholm) oli eesti majandusteadlane ja ajakirjanik.
Ta õppis kuni 1903. aastani Tartu Puškini Gümnaasiumis. 1905. aastal immatrikuleerus Sild Berni Ülikooli filosoofiateaduskonda. Ta õppis vahepeal mõned semestrid Viinis ja Londonis. 1911. aastal kaitses Sild doktoriväitekirja majandusteaduses. (Silda on peetud esimeseks doktorikraadi saavutanud eesti naiseks, kuid enne Silda kaitsesid doktorikraadi Beatrice Pallon Zürichis, Helene Taar ja Alide Poom-Teemant Bernis.)[1] Lõputöö teemaks oli Th. R. Malthuse teooria.
Pärast Eestisse tagasi jõudmist töötas ta Postimehe toimetuses majandusajakirjanikuna. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige ja auvilistlane.
1912. aastal osales ta esimesel ülevenemaalisel naishariduse kongressil eesti naiste esindajana. "Kongress toimub "hariduse" tähe all, kuid tegelikult arutatakse seal naiste õiguste taotlemise ja naise juhtivatele kohtadele pääsemise küsimusi." [2]
Avaldas naisõigusealaseid kirjutisi ajakirjas Naiste Töö ja Elu. 1916/4 kirjutas näiteks naiste tööalastest probleemidest, 1917 organiseeritud naisliikumise tähtsusest, emade ja rinnalaste kaitsest. Esines Eestimaa esimesel naiskongressil 27.–28. mail 1917 ettekandega naisest abielus ja kutsetöös.
1933. aastal valiti ta Eesti Akadeemilise Naiste Ühingu esimeseks auliikmeks.
1946. aastal hukkus ta autoõnnetuses.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli Hans Rebane.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Johanna Sild-Rebane, "Rinnalastest riigitarkuseni". Eesti Mõttelugu, Ilmamaa, 2017. ISBN 978-9985-77-632-2