Eutanaasia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
talumatult ebakorrektne etümoloogia välja |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit [[Loomade eutanaasia]]}} |
{{See artikkel| räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit [[Loomade eutanaasia]]}} |
||
<br />{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} |
<br />{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} |
||
'''Eutanaasia''' ehk '''suremisabi''' ehk '''halastussurm''' ehk '''surmaabi''' on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 195:2004.</ref> |
'''Eutanaasia''' ehk '''suremisabi''' ehk '''halastussurm''' ehk '''surmaabi''' on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 195:2004.</ref> |
||
Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „ väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.<ref>{{Netiviide|autor=Wiesen, G|url=https://www.wisegeek.com/what-is-active-euthanasia.htm#|pealkiri=What is Active Euthanasia? WiseGEEK|väljaanne=|aeg=27. september 2019|vaadatud=09.10.2019}}</ref> |
|||
Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse ette antud seaduste järgi. |
Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse ette antud seaduste järgi. |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
== Liigitus == |
== Liigitus == |
||
* '''Aktiivne eutanaasia -''' eutanaasiavorm, kus arst võtab aktiivselt osa patsiendi surma tagamisel. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub. |
* '''[[Aktiivne eutanaasia]] -''' eutanaasiavorm, kus arst võtab aktiivselt osa patsiendi surma tagamisel. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub. |
||
* '''Passiivne eutanaasia -''' eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajadusel valuraviga tema piinasid. |
* '''[[Passiivne eutanaasia]] -''' eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajadusel valuraviga tema piinasid. |
||
* '''Abistatud enesetapp -''' inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimid manustama. <ref>{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref> |
* '''[[Abistatud enesetapp]] -''' inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimid manustama. <ref>{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref> |
||
== Eutanaasia eelised == |
== Eutanaasia eelised == |
||
Redaktsioon: 23. november 2019, kell 23:59
|
See artikkel räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit Loomade eutanaasia |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.[1]
Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „ väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.[2]
Eutanaasias kasutatakse peamiselt barbituraatide gruppi kuuluvaid ravimeid st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse ette antud seaduste järgi.
Ajalugu
Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana- Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega ehk keelatud oli anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.
Aasta 1870 oli väga oluline eutanaasia ajaskaalal. Sel aastal soovitas Samuel Williams kasutada morfiini ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi taas esile arutelu Ameerika Ühendriikides eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks kaitsta valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et ei saaks valuvaigistitega enesetappu sooritada.[3]
Aastal 1940 oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodi, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlaseid.[4]
Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eelised kui ka puudused, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% inimestest Lääne-Riikidest on poolt abistatud enesetapule.[5]
Liigitus
- Aktiivne eutanaasia - eutanaasiavorm, kus arst võtab aktiivselt osa patsiendi surma tagamisel. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
- Passiivne eutanaasia - eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajadusel valuraviga tema piinasid.
- Abistatud enesetapp - inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimid manustama. [6]
Eutanaasia eelised
Piinade lõpetamine ehk vanana või haigena valu vältimine.
Väärikas surm ehk haigena või vanana ei pea teiste hoole alla jääma.
Fondidesse jääb rohkem raha ja raviseadmed on vabad teistele patsientidele.
Võimalus valida oma saatust. [7]
Eutanaasia puudused
Deväärtustab inimelusid.
Religioossed ja eetilised probleemid st, et igas usundis pole eutanaasia lubatud.
Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil st, et väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.[8]
Kus on surmaabi lubatud?
Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on Uruguay, Belgia, Holland, Luxsemburg ja Kolumbia. Teatud tingimustel on Jaapanis eutanaasia lubatud, kuigi Jaapanis ei ole ühtegi seadust, mis eutanaasiat puudutab.
Belgias legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on kõige liberaalsemate seadustega kehtestatud, seal on surmaabi õigus nii lastele kui ka vaimse tervise probleemidega inimestele.
Hollandis legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.
Luksemburgis legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.
Kolumbias on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi ja maksa- ning neerupuudulikkuse käes kannatajatel. [9]
Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis, mitmes USA osariigis[10], näiteks Washingtonis, Oregonis, Montanas ja Kanadas.[11] Näiteks Soomes ja Saksamaal pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu. [12] Võimalik saada kriminaalkaristus, selle eest, et ei aidanud abi vajavat inimest raviga. Esimene seadus abistatud enesetapu vastu loodi 1828ndatel aastal New Yorkis. [13]
Organisatsioonid
20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama erinevaid organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935ndal aastal moodustati esimene grupp eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.
1938ndal aastal asutati sarnane organisatsioon, tuntud kui National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).
1980nendal aastal asutati World Federation of Right to Die Societies( Maailmaföderatsioon Õigus Surra) ja samal aastal asutati ka Hemlock Society, et toetada eutanaasiat. Hemlock Society’s on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist. [14]
Surmaturism
Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib välismaale, et sooritada abistatud enesetapp. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Belgia ja Šveits on abistatud enesetapu ja eutanaasia tõttu peamised surmaturismi sihtmärgid. Šveitsi MTÜ Dignitas andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetavad inimesed peamiselt sakslased. [15]
Vaata ka
Kirjandus
- Lynn A. Jansen. Death in the Clinic, Rowman & Littlefiled Publishers INc 1992.
- J. David Velleman. Against the Right to Die', ptk 3, lk 49–66. Google'i raamat
- Helga Kuhse. Euthanasia. – Peter Singer. A Companion to Ethics, Blackwell 1993, lk 294–302.
- James Rachels. Active and Passive Euthanasia. – New England Journal of Medicine, 1975, 292, nr 2, lk 78–80. Taastrükid: Ronald Munson. Intervention and Reflection: Basic Issues in Medical Ethics, 5. trükk, Belmont: Wadsworth 1996, lk 171–175; Peter Singer (toim). Practical Ethics, lk 29–35. Vaata James Rachels#Aktiivne ja passiivne eutanaasia.
- Ian Harriss, Ethics and euthanasia: natural law philosophy and latent utilitarianism. Australian Association for Professional and Applied Ethics 12th Annual Conference, 28–30 September 2005, Adelaide.Veebiversioon (vaadatud 30.09.2013) (inglise keeles)
- Toomas Raudam: Hea surma arutelu sündigu! (Eutanaasia kui probleem). – Delfi 15. märts 2007
- John D Papadimitriou, Panayiotis Skiadas, Constantinos S Mavrantonis, Vassilis Polimeropoulos, Dimitris J Papadimitriou, Kyriaki J Papacostas, Euthanasia and suicide in antiquity: viewpoint of the dramatists and philosophers, J R Soc Med. 2007 January; 100(1): 25–28. PMCID: PMC1761665, (vaadatud 30.09.2013) (inglise keeles)
- Lauri Laugen: Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada. – Delfi 18. september 2013
- Margit Sutrop: Eutanaasia kui eetiline miiniväli – ERR 25. jaanuar 2019.
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 195:2004.
- ↑ Wiesen, G (27. september 2019). "What is Active Euthanasia? WiseGEEK". Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ Maran, Kaur (25. jaanuar 2+19). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "7 Important Euthanasia Pros and Cons". FLOW psychology. 2015. Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ "7 Important Euthanasia Pros and Cons". FLOW psychology. 2015. Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ Maran, Kaur (25. jaanuar 2019). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ Maran, Kaur (25. jaanuar 2019). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ "Mercy Killing Facts". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ Maran, Kaur (25. jaanuar 2019). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019.
- ↑ "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
- ↑ Maran, Kaur (25. jaanuar 2019). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019.