Kardemon: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Kardemoni tunti juba [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] ja [[Vana-Kreeka|Kreekas]]-[[Vana-Rooma|Roomas]]. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka [[Euroopa]]sse<ref>Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002</ref>. |
Kardemoni tunti juba [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] ja [[Vana-Kreeka|Kreekas]]-[[Vana-Rooma|Roomas]]. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka [[Euroopa]]sse<ref>Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002</ref>. |
||
[[Antiikaeg|Antiigi]] õitseajal kasutati ravimi ja [[maitseaine]]na ning isegi [[parfüüm]]ina ohtralt [[vürts]]e |
[[Antiikaeg|Antiigi]] õitseajal kasutati ravimi ja [[maitseaine]]na ning isegi [[parfüüm]]ina ohtralt [[vürts]]e amomonit ja kardamomonit. Tänapäeval arvatakse, et nende nimetuste taga ei pruukinud olla ehtne kardemon, vaid selle odavamad ja kättesaadavamad asendajad<ref name="suitsu">Suitsu, M. Kardemon, Kodukiri, 2009</ref>. |
||
Juba tuhat aastat tagasi teati ja kasutati ehtsat kardemoni Euroopas [[Skandinaavia]]s. Arvatavasti toimetasid selle sinna [[viiking]]id, kes avastasid selle enda jaoks uudse vürtsi [[Konstantinoopol]]ist. Just Skandinaavia riigid on praegugi Euroopa suurimad kardemonitarbijad, samal ajal kui muu Euroopa, [[Saksamaa]] välja arvatud, suhtub sellesse vürtsisse üpris leigelt<ref name="suitsu" />. Maailma kardemoniekspordist umbes 15% jõuabki Põhjamaadesse ning kogu ülejäänud Euroopasse vaid 10%<ref name="suitsu" />. |
Juba tuhat aastat tagasi teati ja kasutati ehtsat kardemoni Euroopas [[Skandinaavia]]s. Arvatavasti toimetasid selle sinna [[viiking]]id, kes avastasid selle enda jaoks uudse vürtsi [[Konstantinoopol]]ist. Just Skandinaavia riigid on praegugi Euroopa suurimad kardemonitarbijad, samal ajal kui muu Euroopa, [[Saksamaa]] välja arvatud, suhtub sellesse vürtsisse üpris leigelt<ref name="suitsu" />. Maailma kardemoniekspordist umbes 15% jõuabki Põhjamaadesse ning kogu ülejäänud Euroopasse vaid 10%<ref name="suitsu" />. |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
Kardemon on hinnatud vürts, mis kuulub peaaegu kõikide [[vürtsisegud]]e koosseisu. Tuntuimad nendest on [[karri]] ja [[garam masala]]. Iseseisvalt kasutatakse kardemoni peamiselt pagaritööstuses mitmesuguste [[keeks]]ide, [[küpsis]]te, [[präänik]]ute, magusate [[pirukas|piruka]]täidiste |
Kardemon on hinnatud vürts, mis kuulub peaaegu kõikide [[vürtsisegud]]e koosseisu. Tuntuimad nendest on [[karri]] ja [[garam masala]]. Iseseisvalt kasutatakse kardemoni peamiselt pagaritööstuses mitmesuguste [[keeks]]ide, [[küpsis]]te, [[präänik]]ute, magusate [[pirukas|piruka]]täidiste ja muu sellise maitsestamiseks. Eriti hästi sobib [[kohv]]i sisaldavatesse toodetesse<ref name="tare" />. |
||
Kardemon on iidsetest aegadest olnud ka seedimist soodustav, liigset vett väljutav ning hingeõhku parandav vahend. [[Araablased]] on seda pruukinud erootiliste tunnete äratajana. |
Kardemon on iidsetest aegadest olnud ka seedimist soodustav, liigset vett väljutav ning hingeõhku parandav vahend. [[Araablased]] on seda pruukinud erootiliste tunnete äratajana. |
||
Redaktsioon: 16. oktoober 2019, kell 20:57
Kardemon on vürts, mida saadakse hariliku kardemoni seemnetest.
Taim
Harilik kardemon kasvab metsikult India lõunaosas. Taimel on pikad odajad lehed. Maapinna lähedal puhkevad kollakad või sinised õied. Viljadeks on 1,2 cm pikkused kuprad, milles asub tosin tugeva vürtsika aroomiga ning üsna nõrga kamprilõhnaga tumedat seemet.
Hariliku kardemoni kuprad kogutakse veidi enne täisküpsust. Neid kuivatatakse päikese käes, leotatakse vees ja kuivatatakse uuesti.[1]
Kardemon ajaloos
Kardemoni tunti juba Vanas-Egiptuses ja Kreekas-Roomas. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka Euroopasse[2].
Antiigi õitseajal kasutati ravimi ja maitseainena ning isegi parfüümina ohtralt vürtse amomonit ja kardamomonit. Tänapäeval arvatakse, et nende nimetuste taga ei pruukinud olla ehtne kardemon, vaid selle odavamad ja kättesaadavamad asendajad[3].
Juba tuhat aastat tagasi teati ja kasutati ehtsat kardemoni Euroopas Skandinaavias. Arvatavasti toimetasid selle sinna viikingid, kes avastasid selle enda jaoks uudse vürtsi Konstantinoopolist. Just Skandinaavia riigid on praegugi Euroopa suurimad kardemonitarbijad, samal ajal kui muu Euroopa, Saksamaa välja arvatud, suhtub sellesse vürtsisse üpris leigelt[3]. Maailma kardemoniekspordist umbes 15% jõuabki Põhjamaadesse ning kogu ülejäänud Euroopasse vaid 10%[3].
Ehtsa kardemoni kõrge hinna tõttu kasutatakse asendajaid kogu maailmas, eriti aga Aasias. Enamik asendajaid on robustsema maitse ja agressiivsema lõhnaga, milles pahatihti domineerib kamper. Tuntuimad asendajad on päritolumaade järgi nime saanud Jaava, Nepali, Hiina, Tai, Etioopia ja Madagaskari kardemon[3].
Kasutamine
Kardemon on hinnatud vürts, mis kuulub peaaegu kõikide vürtsisegude koosseisu. Tuntuimad nendest on karri ja garam masala. Iseseisvalt kasutatakse kardemoni peamiselt pagaritööstuses mitmesuguste keekside, küpsiste, präänikute, magusate pirukatäidiste ja muu sellise maitsestamiseks. Eriti hästi sobib kohvi sisaldavatesse toodetesse[1].
Kardemon on iidsetest aegadest olnud ka seedimist soodustav, liigset vett väljutav ning hingeõhku parandav vahend. Araablased on seda pruukinud erootiliste tunnete äratajana. Tänapäeva Lääne meditsiinis lisatakse kardemoni seedimist edendavatesse ja turseid vähendavatesse ravimitesse, parandamaks nende lõhna ja maitset, mõnede väidete kohaselt ka nende toime tõhustamiseks[1].