Harilik kardemon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Harilik kardemon
Elettaria cardamomum.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Ingverilaadsed Zingiberales
Sugukond Ingverilised Zingiberaceae
Perekond Kardemon Elettaria
Liik Harilik kardemon
Ladinakeelne nimetus
Elettaria cardamomum
L

Harilik kardemon (Elettaria cardamomum) on ingveriliste sugukonda kardemoni perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Harilik kardemon pärineb Indiast, Malabari rannikult ja Sri-Lankalt, kus see kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kardemoni õis

Kardemon on pikkade nooljate lehtedega mitmeaastane rohttaim, mille kollased või sinised õied paiknevad maapinnalähedastes lehekaenaldes. Viljastunud õitest arenevad umbes 1,5 cm pikkused paadikujulised kuprad, igaühes tosina jagu pisikesi kolmekandilisi seemneid. Kuprad on kolmepesalised, igas pesas 3-4 tugeva vürtsika aroomiga ning üsna nõrga kamprilõhnaga tumedat seemet. Õhuke valge viljakest, mis kerge surve peale hõlpsasti puruneb.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuprad valmivad aastaringselt ja täiesti korrapäratult, mistõttu nende küpsusastet tuleb pidevalt jälgida. Nimelt lähevad täisküpsed kuprad iseenesest lahti ning seemned pudenevad maha. Isegi kui seda ei juhtu, kaob poolavanenud kupardest kiiresti seemnete aroom ja nõrgeneb maitse.

Kuprad lõigatakse taime küljest käsitsi ja ükshaaval ning kuivatatakse. Indias koristatakse kuprad enamasti poolvalmilt ja kuivatatakse päikese paistel, mis seemnete pudenemist silmas pidades on ohutu ja odav viis, sel puhul säilib kuparde roheline värvus. Mujal Aasias ja ka Euroopas korjatakse ära veidi hilisemas küpsusastmes kuprad, mis siis tehiskuumuses kuivatamisel pruunikaskollaseks muutuvad, USA-s aga eelistatakse vääveldioksiidiga pleegitatud valkjaid kupraid[1]. Kardemoni turustatakse kuivatatult kas kupardena, tervete seemnetena või jämedalt jahvatatuna.

Tänapäeval on maailma suurim kardemonikasvataja India. Lõviosa saagist läheb müüki oma riigis, kus selle järele on ülisuur nõudlus. Suureksportijaks on tõusnud Guatemala, kus kardemoni hakati kasvatama juba eelmise sajandi algul, kuid kohalikud elanikud pole seda vürtsi omaks võtnud ning kogu toodang veetakse välja. Aasias kasvatatakse kardemoni ekspordiks ka Sri Lankal ja Indohiinas, Aafrikas aga Tansaanias[1].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kardemoni tunti juba Vanas-Egiptuses ja Kreekas-Roomas. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka Euroopasse[2].

Vürtsina kasutatakse kardemoniseemneid. Vilju kogutakse veidi enne täisküpsust. Neid kuivatatakse päikese käes, leotatakse vees ja kuivatatakse uuesti. Malabari kardemoni viljad on 0,8–1,5 cm pikkused ja vähem aromaatsed[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suitsu, M. Kardemon, Kodukiri, 2009
  2. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002
  3. Kardemon