Otto Wille Kuusinen: erinevus redaktsioonide vahel
P →Viited |
PResümee puudub |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Otto Kuusinen juhatas [[1904]]. aastast [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] vasaktiiba, 1905. aastal lõpetas [[Helsingi Ülikool]]i ajaloo- ja filosoofiateaduskonna, [[filosoofia]][[magister|magistri]] [[teaduskraad]]iga, |
Otto Kuusinen juhatas [[1904]]. aastast [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei]] vasaktiiba, 1905. aastal lõpetas [[Helsingi Ülikool]]i ajaloo- ja filosoofiateaduskonna, [[filosoofia]][[magister|magistri]] [[teaduskraad]]iga, magistritöö teema oli "[[Johann Wolfgang von Goethe|J. W. Goethest]] filosoofias". |
||
Osales [[1905. aasta revolutsioon]]isündmustes Soomes |
Osales [[1905. aasta revolutsioon]]isündmustes Soomes, juhtides [[Punakaart|Punakaar]]disalka. |
||
Aastatel [[1907]]–[[1916]] oli Sotsiaaldemokraatliku Partei ajalehe ''[[Työmies]]'' ja ajakirja ''[[Sosialistinen aikakausilehti]]'' toimetaja. |
Aastatel [[1907]]–[[1916]] oli Sotsiaaldemokraatliku Partei ajalehe ''[[Työmies]]'' ja ajakirja ''[[Sosialistinen aikakausilehti]]'' toimetaja. |
||
Aastatel 1908–1917 oli Kuusinen [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstirii]]gi [[Eduskunta]] saadik |
Aastatel 1908–1917 oli Kuusinen [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstirii]]gi [[Eduskunta]] saadik. |
||
Aastatel 1911–1917 oli ka Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei Täitevkomitee esimees |
Aastatel 1911–1917 oli ka Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei Täitevkomitee esimees. |
||
Otto Kuusinen osales |
Otto Kuusinen osales 1918. aasta jaanuaris Helsingis toime pandud bolševistlikus riigipöördes ning oli ka Soome rahvaesindajate valitsuses rahvavolinik rahvahariduse alal. 1918. aasta augustis oli ta [[Soome Kommunistlik Partei|Soome Kommunistliku Partei]] asutajate seas. |
||
Otto Kuusinen oli 1918. aasta augustis [[Soome Kommunistlik Partei|Soome Kommunistliku Partei]] asutajate seas. |
|||
Otto Kuusinen põgenes pärast [[Soome kodusõda]] [[Nõukogude Liit]]u, kus ta oli 1920. aasta juunini [[Petrograd]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakooli]] komissar. |
Otto Kuusinen põgenes pärast [[Soome kodusõda]] [[Nõukogude Liit]]u, kus ta oli 1920. aasta juunini [[Petrograd]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakooli]] komissar. |
||
==Tegevus Kominternis== |
==Tegevus Kominternis== |
||
Aastatel [[1921]]–[[1939]] oli Otto Kuusinen üks [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee]] sekretäridest, aastatel [[1940]]–[[1964]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik |
Aastatel [[1921]]–[[1939]] oli Otto Kuusinen üks [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee]] sekretäridest, aastatel [[1940]]–[[1964]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik. |
||
[[Pilt:Terijokipakten.jpg|thumb|right|NSV Liidu juhtide [[Jossif Stalin]]i, [[Vjatšeslav Molotov]]i, [[Kliment Vorošilov]]i ja [[Andrei Ždanov]] poolt 1940. aastal Soome "rahvavalitsuse" peaministri O. W. Kuusineniga sõprus- ja abilepingu allkirjastamine]] |
[[Pilt:Terijokipakten.jpg|thumb|right|NSV Liidu juhtide [[Jossif Stalin]]i, [[Vjatšeslav Molotov]]i, [[Kliment Vorošilov]]i ja [[Andrei Ždanov]] poolt 1940. aastal Soome "rahvavalitsuse" peaministri O. W. Kuusineniga sõprus- ja abilepingu allkirjastamine]] |
||
==Talvesõjas== |
==Talvesõjas== |
||
Pärast NSV Liidu ja Soome vahelise [[Talvesõda|Talvesõja]] algust [[1. detsember|1. detsembril]] 1939 ja esimese piiriäärse asula [[Terijoki|Terijoe]] vallutamist moodustati seal nn Soome rahva valitsus [[Soome Demokraatlik Vabariik]], mille juhiks oli määratud senine [[ |
Pärast NSV Liidu ja Soome vahelise [[Talvesõda|Talvesõja]] algust [[1. detsember|1. detsembril]] 1939 ja esimese piiriäärse asula [[Terijoki|Terijoe]] vallutamist moodustati seal nn Soome rahva valitsus [[Soome Demokraatlik Vabariik]], mille juhiks oli määratud senine [[komintern]]i funktsionäär Otto Kuusinen. |
||
Kuusise [[Terijoe valitsus]]t tunnistas NSV Liit ainsa Soome valitsusena ning sõlmis sellega sõprus- ja abilepingu. |
Kuusise [[Terijoe valitsus]]t tunnistas NSV Liit ainsa Soome valitsusena ning sõlmis sellega sõprus- ja abilepingu. |
||
==Nõukogude esindusorganites== |
==Nõukogude esindusorganites== |
||
Aastatel [[1940]]–[[1956]] oli Otto Kuusinen [[Karjala-Soome NSV]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja |
Aastatel [[1940]]–[[1956]] oli Otto Kuusinen [[Karjala-Soome NSV]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja; [[1941]]–[[1964]] [[ÜK(b)P KK]]/[[NLKP KK]] liige; [[1957]]–[[1964]] [[NLKP KK Presiidium]]i liige ja [[NLKP KK Sekretariaat|NLKP KK sekretär]]. |
||
Aastatel [[1941]]–[[1964]] oli Otto Kuusinen [[ÜK(b)P KK]]/[[NLKP KK]] liige, aastatel [[1957]]–[[1964]] [[NLKP KK Presiidium]]i liige ja [[NLKP KK Sekretariaat|NLKP KK sekretär]]. |
|||
Urn Otto Ville Kuusineni tuhaga |
Urn Otto Ville Kuusineni tuhaga asub [[Moskva Kreml]]i müüris.<ref>http://375humanistia.helsinki.fi/otto-wilhelm-wille-ville-kuusinen/viimeinen-leposija-kremlin-muurissa</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 10. oktoober 2019, kell 16:39
 | |
| Sünniaeg | 4. oktoober 1881 |
|---|---|
| Sünnikoht | Laukaa, Soome |
| Surmaaeg | 17. mai 1964 |
| Erakond | Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei/Soome Kommunistlik Partei |
| Amet | Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee sekretär |
| Õppeasutus | Helsingi Ülikool |
| Eriala | ajaloo ja filosoofia teaduskond |
| Teaduslik kraad | filosoofiamagister |
Otto Wilhelm (Wille) Kuusinen (4. oktoober 1881 Laukaa, Soome – 17. mai 1964 Moskva) oli Soome päritolu nõukogude poliitik ja luuletaja.
Elulugu
Otto Kuusinen juhatas 1904. aastast Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei vasaktiiba, 1905. aastal lõpetas Helsingi Ülikooli ajaloo- ja filosoofiateaduskonna, filosoofiamagistri teaduskraadiga, magistritöö teema oli "J. W. Goethest filosoofias".
Osales 1905. aasta revolutsioonisündmustes Soomes, juhtides Punakaardisalka.
Aastatel 1907–1916 oli Sotsiaaldemokraatliku Partei ajalehe Työmies ja ajakirja Sosialistinen aikakausilehti toimetaja.
Aastatel 1908–1917 oli Kuusinen Soome suurvürstiriigi Eduskunta saadik.
Aastatel 1911–1917 oli ka Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei Täitevkomitee esimees.
Otto Kuusinen osales 1918. aasta jaanuaris Helsingis toime pandud bolševistlikus riigipöördes ning oli ka Soome rahvaesindajate valitsuses rahvavolinik rahvahariduse alal. 1918. aasta augustis oli ta Soome Kommunistliku Partei asutajate seas.
Otto Kuusinen põgenes pärast Soome kodusõda Nõukogude Liitu, kus ta oli 1920. aasta juunini Petrogradi Internatsionaalse Sõjakooli komissar.
Tegevus Kominternis
Aastatel 1921–1939 oli Otto Kuusinen üks Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee sekretäridest, aastatel 1940–1964 NSV Liidu Ülemnõukogu saadik.
Talvesõjas
Pärast NSV Liidu ja Soome vahelise Talvesõja algust 1. detsembril 1939 ja esimese piiriäärse asula Terijoe vallutamist moodustati seal nn Soome rahva valitsus Soome Demokraatlik Vabariik, mille juhiks oli määratud senine kominterni funktsionäär Otto Kuusinen.
Kuusise Terijoe valitsust tunnistas NSV Liit ainsa Soome valitsusena ning sõlmis sellega sõprus- ja abilepingu.
Nõukogude esindusorganites
Aastatel 1940–1956 oli Otto Kuusinen Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja; 1941–1964 ÜK(b)P KK/NLKP KK liige; 1957–1964 NLKP KK Presiidiumi liige ja NLKP KK sekretär.
Urn Otto Ville Kuusineni tuhaga asub Moskva Kremli müüris.[1]