Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{suunamine| Spordimuuseum| Üldmõiste| Spordimuuseum (üldmõiste)}}
{{suunamine| Spordimuuseum| Üldmõiste| Spordimuuseum (üldmõiste)}}
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäituse olümpiamedalite kollektsioon.jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäituse olümpiamedalite kollektsioon.jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
'''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].
'''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad]]e suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].


Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näitusi ja väljasõite väljaspool Tartut.
Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näitusi ja väljasõite väljaspool Tartut.


[[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse. <ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
[[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse.<ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. |pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet.|pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]


== Tegevus ==
== Tegevus ==
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.


Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
15. rida: 15. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiasangaritele pühendatud ruum..jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal]]
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiasangaritele pühendatud ruum..jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal]]
Mõte “spordiasjade muuseumi” rajamisest on Eestis olemas olnud sadakond aastat. Juba [[1913]]. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!
Mõte "spordiasjade muuseumi" rajamisest on Eestis olemas olnud sadakond aastat. Juba [[1913]]. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!


1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja [[Tõnu Võimula]] südameasjaks.
1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja [[Tõnu Võimula]] südameasjaks.


===Muuseumi tegelik loomine ===
===Muuseumi tegelik loomine ===
Sõjatuulte vaibudes pärandas [[Tõnu Võimula]] nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri juhataja [[Aksel Tiik]].
Sõjatuulte vaibudes pärandas [[Tõnu Võimula]] nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri juhataja [[Aksel Tiik]].


Toimkond tegutses mõjusalt ja juba [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] [[1963]] kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.
Toimkond tegutses mõjusalt ja juba [[28. jaanuar]]il [[1963]] kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.


===Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum===
===Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum===
30. rida: 30. rida:
==Muuseumi ajaloost==
==Muuseumi ajaloost==
*1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]"
*1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]"
*1971 – avati I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
*1971 – avati I püsiekspositsioon "Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost"
*1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
*1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
*1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
*1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
*1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
*1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
*1987 – avati II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
*1987 – avati II püsiekspositsioon "Kehakultuur ja sport Eestis"
*1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
*1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
*1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
*1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
42. rida: 42. rida:
*2001 – muuseum sai veebilehe [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
*2001 – muuseum sai veebilehe [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
*2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
*2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
*2004 – avati III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
*2004 – avati III püsiekspositsioon "Hortus Athleticus"
*2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
*2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
*2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
*2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
50. rida: 50. rida:
*2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
*2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
*2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
*2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
*2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"
*2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"


==Kogud==
==Kogud==
[[Pilt:RIO olümpiamängude ajutine näitus..jpg|pisi|450x450px]]
[[Pilt:RIO olümpiamängude ajutine näitus..jpg|pisi|450x450px]]
Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi [[MuIS]]<ref>http://www.muis.ee</ref>, mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.
Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi [[MuIS]]<ref>http://www.muis.ee</ref>, mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.


Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel [http://www.spordimuuseum.ee/kogu 137 983 spordiajaloolist museaali]. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).
Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel [http://www.spordimuuseum.ee/kogu 137 983 spordiajaloolist museaali]. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).
65. rida: 65. rida:


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
<references />


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 14. mai 2019, kell 12:38

"Spordimuuseum" suunab siia. Üldmõiste kohta vaata artiklit Spordimuuseum (üldmõiste).
Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on Baltimaade suurim spordimuuseum. Kultuuriministeerium tegi Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister Indrek Saar ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli.

Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada olümpiamedalite kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust köieveo- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses olümpiarännakus, pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näitusi ja väljasõite väljaspool Tartut.

9. veebruaril 2011 avati Otepääl spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mis asub Tehvandi staadioni hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka FIS-i tunnustuse.[1]

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet

Tegevus

Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.

Ajalugu

Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal

Mõte "spordiasjade muuseumi" rajamisest on Eestis olemas olnud sadakond aastat. Juba 1913. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud Kalevi seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!

1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka Eesti Spordi Keskliidu põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja Tõnu Võimula südameasjaks.

Muuseumi tegelik loomine

Sõjatuulte vaibudes pärandas Tõnu Võimula nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu Riiklikus Ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis Eesti Põllumajanduse Akadeemia kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik.

Toimkond tegutses mõjusalt ja juba 28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.

Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum

Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks ENSV Ministrite Nõukogu määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane Olaf Langsepp.

Elamusnäitus "Kõk mängu!"
Elamusnäitus "Kõk mängu!"

Muuseumi ajaloost

  • 1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee Georg Hackenschmidt"
  • 1971 – avati I püsiekspositsioon "Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost"
  • 1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri[2]
  • 1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
  • 1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
  • 1987 – avati II püsiekspositsioon "Kehakultuur ja sport Eestis"
  • 1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
  • 1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
  • 1995 – Pauluse kiriku tiibhoone tagastati kogudusele
  • 1996 – muuseumile anti üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
  • 2001 – uude majja kolimine
  • 2001 – muuseum sai veebilehe www.spordimuuseum.ee
  • 2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
  • 2004 – avati III püsiekspositsioon "Hortus Athleticus"
  • 2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
  • 2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
  • 2011 – uksed avas spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
  • 2012 – ilmavalgust nägi ajakirja Sport & Muuseum esimene number
  • 2013 – Eesti Spordimuuseum tähistas 50. sünnipäeva
  • 2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
  • 2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
  • 2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"

Kogud

Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi MuIS[3], mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.

Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel 137 983 spordiajaloolist museaali. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).

Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide – käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, museaale koju ei laenutata. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kella 9–16.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed
  2. ↑ http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal
  3. ↑ http://www.muis.ee

Kirjandus

  • "Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja Kalle Voolaid, toimetajad Kalle Voolaid ja Anu Sillastu) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
  • "Sport & Muuseum: Eesti Spordimuuseumi perioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2013

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Spordi-_ja_Olümpiamuuseum&oldid=5319733"