Austria Madalmaad

Österreichische Niederlande Oostenrijkse Nederlanden Belgium Austriacum Austria Madalmaad
[[Fail:|125px|ääris]] [[Fail:|75px]] Lipp Vapp
Valitsusvorm	provints
Pealinn	Brüssel

Austria Madalmaad (saksa Österreichische Niederlande; hollandi Oostenrijkse Nederlanden; ladina Belgium Austriacum) oli periood, millal Habsburgide monarhia kontrollis Lõuna-Madalmaid (tänapäeva Belgia) aastast 1714 kuni selle annekteerimiseni pärast Sprimonti lahingut Prantsuse revolutsiooniliste vägede poolt aastal 1794 ja pärast Baseli rahu aastal 1795. Austria siiski ei loobunud oma nõuetest provintsile 1797. aasta Campo Formio rahuni. Austria Madalmaad oli mittepidev territoorium, mis koosnes sellest, mis nüüd on Lääne-Belgia, samuti suurem Luksemburg, mida eraldas Liège'i piiskopkond. Peamised keeled olid saksa (sealhulgas letseburgi), hollandi (flaami) ja ladina, koos Pikardi ja Vallooni keelega.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Belgia ajalugu

Rastatti rahuga (1714) pärast Hispaania pärilussõda loovutati Hispaania Madalmaade säilinud osad Austriale.

Austerlased olid oma provintsi korrashoius ükskõiksed ja kindlused piki piiri (Barjäärikindlused) mehitati lepingu järgi Hollandi vägedega. Ala anti Austriale tegelikult suuresti Briti ja Hollandi nõudel, kuna need riigid kartsid potentsiaalset Prantsuse domineerimist piirkonnas.

Austria Madalmaade kaart, poolitatud Liège'i piiskopkonna poolt

Karl VI püüdis kasutada Austria Madalmaid võistluses Briti ja Hollandi kaupmeestega ettevõtmises, mis tuntud kui Oostende kompanii.

18. sajandi lõpu poole oli Habsburgi valitsejate peamine välispoliitiline eesmärk vahetada Austria Madalmaad Baieriga, mis ümbritses Habsburgide valdusi Lõuna-Saksamaal. 1757. aasta Versailles' lepinguga nõustus Austria looma Lõuna-Madalmaades sõltumatu riigi, mida valitseks Parma hertsog Filippo ja mehitaksid Prantsuse väed vastutasuks Prantsuse abi eest Sileesia tagasivallutamisel. Siiski tühistati kokkulepe hiljem 1758. aasta Versailles' lepinguga ja Austria võim jätkus.

Aastal 1784 tõstis Joseph II üles pikaajalise vimma Antwerpeni suhtes, mille kunagi õitsev kaubandus hävis Schelde jääva sulgemisega, ja nõudis, et Hollandi Vabariik avaks jõe laevadele. Siiski ei olnud keisri hoiak üldse sõjakas ja ta lõpetas sõjategevuse pärast niinimetatud Katlasõda, mis sai nime selle järgi, et ainus "kaotus" oli katel. Kuigi Joseph kindlustas 1785. aasta Fontainebleau' lepinguga, et Lõuna-Madalmaad pidid saama Hollandi Vabariigilt kompensatsiooni jätkuva Schelde sulgemise eest, ei toonud selle saavutamine talle palju populaarsust juurde.

Brabanti revolutsioon

 Pikemalt artiklis Brabanti revolutsioon

1780. aastatel reageerisid Austria Madalmaad vihaselt Joseph II tehtavatele püüdlustele rakendada territooriumil liberaalseid reforme. Aastal 1789 ületas emigrantlike patriootide vägi Hollandi Vabariigi piiri ja võitis Keiserlikku armeed Turnhout' lahingus ja sundis keisriväed territooriumilt taganema, julgustades mitmeid ülestõuse linnades üle kogu maa. 11 eraldi väikeriiki, mis moodustasid Austria Madalmaad (välja arvatud Luksemburgi hertsogkond, mis oli ikka veel okupeeritud), kuulutasid sõltumatust ja asutasid Belgia ühendriigid. 1790. aasta lõpul surusid keiserlikud väed (Saksa-Rooma riigi sõjalisel toetuseel) mässu maha (ja teise sarnase Liège'is) ja taastasid Leopold II juhtimisel kontrolli territooriumi üle.

Prantsuse võim

 Pikemalt artiklis Sprimonti lahing

Aastal 1794 annekteerisid Prantsuse revolutsiooniarmeed Austria Madalmaad ja liidendasuid need Prantsuse Vabariiki.

Vaata ka

• Lõuna-Madalmaad