Baseli rahu
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
| Baseli rahu | |||
|---|---|---|---|
 Kesk-Euroopa kaart pärast Baseli ja Campo Formio rahu. | |||
| Toimumisaeg | 5. aprill 1795 | ||
| Toimumiskoht | Basel, Šveits | ||
| Tulemus |
| ||
| Osalised | |||
|
| |||
1795. aasta Baseli rahu koosneb kolmest rahulepingust, mis puudutasid Prantsusmaad Prantsuse revolutsiooni ajal (esindas François Barthélemy).
- Esimene leping 5. aprillil Preisimaaga (esindaja Karl August von Hardenberg);
- Teine leping 22. juulil Hispaaniaga (esindaja Domingo de Iriarte), lõpetades Pürenee sõja; ja
- Kolmas leping 28. augustil Hessen-Kasseliga (esindaja Friedrich Sigismund Waitz von Eschen), lõpetades Prantsuse revolutsioonisõdade etapi Esimese koalitsiooni vastu.
Detailid
[muuda | muuda lähteteksti]Suure diplomaatilise kavalusega võimaldasid lepingud Prantsusmaal rahustada ja lõhestada oma Esimese koalitsiooni vaenlased üksteise järel. Pärast seda kerkis revolutsiooniline Prantsusmaa Euroopa suurvõimuks.
Esimene leping 5. aprillil 1795 Prantsusmaa ja Preisimaa vahel oli olnud arutlusel aastast 1794. Preisimaa taganes koalitsioonist, mis oli töötanud läheneva Poola jagamisega ja tõmbas vajadusel oma Austria ja Venemaa vastu joondatud väed tagasi. (Vaata ka Prantsuse revolutsioonisõjad ja Napoleoni sõjad.) Salaja tunnistas Preisimaa Prantsuse kontrolli Reini läänekalda üle, oodates loovutust Riigipäeva poolt. Prantsusmaa tagastas kõik sõja ajal vallutatud maad Reinist idas. 6. aprilli öösel allkirjastasid dokumendi Prantsusmaa ja Preisimaa esindajad François Barthélemy ja Karl August von Hardenberg. Nad ei olnud näost näkku, kumbki oli oma majutuses Rosshofis või Markgräflerhofis ja kuller vedas pabereid ringi. Lepe, mis loovutas Reini vasakkalda, oli salaartiklis, koos lubadusega, et see vabastab paremkalda, kui Reini vasakkallas katab lõpliku üldise rahu Prantsusmaal. Peter Ochs koostas lepingu ja oli finantsaruannete märkimisväärse osa vahendaja.
Preisimaa pidas Baseli rahu kokkuleppest kinni aastani 1806, kui ta ühines Neljanda koalitsiooniga.
Teise lepinguga 22. juulil loovutas Hispaania Hispaniola saare idaosa Prantsusmaale vastutasuks Gipuzkoa säilitamise eest. Prantslased tulid samuti öösel allkirjastama rahulepingut Prantsusmaa ja Hispaania vahel, milles Hispaaniat esindas Domingo de Iriarte, kes allkirjastas lepingu Ochsi häärberis, Holsteinerhofis.
Lepingud Preisimaa ja Hispaaniaga lõhkusid liidu Prantsusmaa vabariigi kahe peamise vastase vahel Esimesest koalitsioonist.
28. augustil 1795 koostati kolmas leping, rahu Prantsusmaa ja Hessen-Kasseli vahel, mille allkirjastas Friedrich Sigismund Waitz von Eschen.
Oli ka kokkulepe vahetada Austria väed, kes langesid vangi Belgias.