Coca-Cola: erinevus redaktsioonide vahel
Sveatarkin (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
| 57. rida: | 57. rida: | ||
Esmalt müüdi Coca-Colat [[joogifontään]]ides, hiljem aga [[pudel]]ites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas kuni [[1903]]. aastani [[kokaiin]]i (kuni 250 [[milligramm]]i liitri kohta)<ref>(Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017[[Norman Ohler]]: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk (''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."''), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977)</ref>, mis vähenes aastaks [[1906]] (0,16 [[unts|untsi]]), kui tervisekaitseseadused kitsenesid. Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu, sealhulgas on tekkinud [[linnalegend]]id. Joogi müügiedul on olnud ka rivaale, nende peamine konkurent on [[Pepsi-Cola]]. |
Esmalt müüdi Coca-Colat [[joogifontään]]ides, hiljem aga [[pudel]]ites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas kuni [[1903]]. aastani [[kokaiin]]i (kuni 250 [[milligramm]]i liitri kohta)<ref>(Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017[[Norman Ohler]]: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk (''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."''), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977)</ref>, mis vähenes aastaks [[1906]] (0,16 [[unts|untsi]]), kui tervisekaitseseadused kitsenesid. Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu, sealhulgas on tekkinud [[linnalegend]]id. Joogi müügiedul on olnud ka rivaale, nende peamine konkurent on [[Pepsi-Cola]]. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Läbipaistev Coca-Cola]] |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 18:42
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
|
See artikkel räägib kokakoolast; koka all võidakse mõista ka kokapõõsast või kokaiini |
 | |
| Tüüp | Koola |
|---|---|
| Tootja | The Coca-Cola Company |
| Päritolumaa |
 Ameerika Ühendriigid |
| Tuli müügile | 8. mai 1886 |
| Värvus | Karamell E-150d |
| Maitse | Koolamaitseline |
| Variatsioonid |
Coca-Cola Light Caffeine-Free Coca-Cola Coca-Cola Zero Coca-Cola Cherry Coca-Cola Vanilla Coca-Cola Citra Coca-Cola Life |
| Sarnased tooted |
pepsi RC Cola |
| Veeb |
www |
Coca-Cola ehk kokakoola (eesti kõnekeeles ka "koka" ja "koola", inglise keeles ka Coke) on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook.
Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company (peakontor Atlantas) kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic (klassikaline Coca-Cola) ja Coca-Cola Light. Coca-Cola logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja lääne elulaadi sümbol. Nime osa "Cola" kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes.
Atlantas, Georgias valmistati Coca-Colat esmakordselt aastal 1886. Joogi leiutaja John Pemberton ei turundanud jooki edukalt. Firma omanikuks sai Asa Candler, kelle firma toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.
Ajalugu
Coca-Cola leiutas algsel kujul ameeriklane John Stith Pemberton. Aastal 1888, veidi enne leiutaja surma omandas apteegisuurkaupmees Asa Griggs Candler 2300 USA dollari eest kõik õigused Coca-Colale. Aastal 1892 asutas ta ettevõtte The Coca-Cola Company ning aasta hiljem lasi Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ning 1896. aastast ka naabermaades.
Atlanta ettevõttel tekkisid fililaalid Los Angeleses, Chicagos, Philadelphias, New Yorgis ja Dallases.
Aastal 1904 lasi Candler rajada ettevõtte peakontori Candler Building, mis oli Atlantas esimene kirikutornist kõrgem hoone. Peakontori vundamenti lasi Candler paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli kokakoolaga.
Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas kuni 1903. aastani kokaiini (kuni 250 milligrammi liitri kohta)[1], mis vähenes aastaks 1906 (0,16 untsi), kui tervisekaitseseadused kitsenesid. Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedul on olnud ka rivaale, nende peamine konkurent on Pepsi-Cola.
Vaata ka
Välislingid
- Coca-Cola kodulehekülg
- Andra Nõlvak Eesti toitumisekspert lükkab ümber Coca-Colaga seotud hirmud Õhtuleht, 11. august 2015
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Coca-Cola |
Viited
- ↑ (Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977)