PROM: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P seademe > seadme |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} {{keeletoimeta}} |
|||
{{Mälu tüübid}} |
{{Mälu tüübid}} |
||
[[Pilt:ANT Nachrichtentechnik DBT-03 - Texas Instruments TBP18SA030N-0019.jpg|pisi|PROM-komponent firmalt [[Texas Instruments]]]] |
|||
'''''[[Image:D23128C_PROM.jpg|thumb|200px|[[ZX Spectrum]]]] |
|||
'''Programmeeritav ROM''', väljaga programmeeritav [[püsimälu]] ehk FPROM või ühekordselt programmeeritav [[püsimälu]] ehk OTP NVM. |
|||
'''PROM''' (lühend inglise keele sõnadest ''Programmable Read-Only Memory'') on ühekordselt programmeeritav [[pooljuhtmälu]], millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt. Erinevalt algsest mask-ROMist, mida programmeeris tootja, saab PROMi programmeerida (sellesse andmeid kirjutada) kasutaja. |
|||
Iga [[bitt]] PROM püsimälus on lukustaud kas ahela katkestamisega [[sular]]i (''fuse'') lahtisulatamise abil või ahela [[lühis]]tamise ehk kokkusulatamisega (''antifuse''). Sellist mäluliiki kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. |
|||
PROM kujutab endast [[pooljuht]]kristallil paiknevat ristuvatest rea- ja veerujuhtmetest (-liinidest) võrku ehk [[maatriks]]it, mille igasse ristumiskohta – mälupessa – on ühendatud [[diood]]i või [[transistor]]i [[pn-siire]] ja sellega järjestikku metallist (või amorfsest ränist) sulavriba. Niisuguses pälupesas on bitiväärtus 1. Selleks et programmeerimisel kirjutada mälupessa 0, lastakse sulavribast läbi piisaval tugeva [[elektrivool]]u impulss, mis selle riba ära sulatab (või aurustab). Neid katkestatud ühendusi pole enam võimalik taastada. Seega oli võimalik ainult ühekordne prograrameerimine (OTP, ''One Time Programmable''). |
|||
Erinevalt algsest ROM-st mida programmeeriti enne seadmesse paigutamist saab seda programmeerida pärast seadme ehitamist. |
|||
Andmete lugemiseks antakse vastava pesa juhtmetele pinge (see on palju madalam kui programmeerimisel). Kui selle tulemusena läbib ahelat vool, registreeritakse väljundis 1, kui mitte, siis 0. |
|||
PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast, saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel. Selline tehnoloogia võimaldab ettevõtetel hoida varuks tühje PROM-püsimälusid ja vajadusel neid kiiresti programmeerida. |
|||
Niisugune programmeerimisviis ei olnud siiski eriti usaldusväärne, sest riba ülessulatamisel eraldunud metallipritsmed võisid kristallile tagasi sadestuda, tekitates väärühendusi. |
|||
Seda tüüpi mälud on laialt kasutusel videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, [[HDMI]]-liidestes ja paljudes teistes [[olmeelektroonika]] ja autotööstuse elektroonikaseadmetes. |
|||
Seda 1950. aastail väljatöötatud mälutüüpi hakkas 1970. aastail asendama töökindlam ning andmete kustutamist ja taaskirjutamist võimaldav püsimälu [[EPROM]]. |
|||
==Ajalugu== |
|||
PROM leiutati 1956. aastal Wen Tsing Chow poolt, kes töötas Arma osakonnas American Bosch Arma Corporationis Garden Citys New Yorgis. Leiutis teostati nõudel, et Ameerika Ühendriikide õhujõud saaks paindlikumaks ja et oleks võimalik turvalisel viisil ladustada sihtimiskoordinaate Atlase E / F ICBMis (rakett) mida peeti õhus kasutatavaks digitaalseks arvutiks. Patent ja sellega seotud tehnoloogia hoiti saladuses, mitu aastat kasutati sama Atlas E / Fi, mis oli peamine operatiivne rakett Ameerika Ühendriikide ICBMi jõududes. Mõiste "põletada", viidab programmitöö protsessi PROM, see on kirjeldatud ka algses pantendis, mille üks originaal rakendusi oli sõna otseses mõttes põletada sisemised dioodi vurrud koos praeguse ülekoormusega, et toota vooluringide katkemist. Esimesed PROMi programmeerimise masinad kujundati ka Arma inseneride poolt Mr Chow juhatuse all ja nad töötasid Arma City laboris ja Õhuvägede strateegilise Õhujuhtimis (SAC) peakorteris. |
|||
Müügilolevaid pooljuhtide „antifusel“ põhinev OTP mälu massiivid olid umbes müügis alates aastast 1969, esialgu „antifusel“ puhukus kondensaator piiripunktide vahel juhtivaid ridu. Texas Instruments arendas MOS „värava-hapendi“ jaotuse „antifusele“ 1979. aastal. kahe-värava-hapend kahe transistoriga (2T) MOS „antifuse“ võeti kasutusele aastal 1982. Varajane hapendi jaotus tehnoloogia eksponeeris erinevaid , programmeerimise, suuruse ja tootmisega seotud probleeme, mis takistas toodangumahtu mäluseadmetel põhinevaid tehnoloogiaid. |
|||
Kuigi „antifuse“ OTP on saadaval olnud juba aastakümneid, ei olnud kättesaadavad standard CMOSi kuni aastast 2001, kui Kilopass Technology Inc patenteeritud 1T, 2T ja 3.5T „antifuse“’ aku tehnoloogiat kasutades standard CMOS protsesse, mis võimaldas integreerida PROM loogika CMOS kiipidesse Esimene protsess sõlmides „antifuse“ saab rakendada standard CMOSi. Kuna Gox jaotus on väiksem kui ristmiku jaotusel siis ei olnud „antifusel“ erilist levikut. Leiti, et ei ole vajadust luua „antifuse“ programmeerimise elemente. Aastal 2005, esitleti poolitatud kanaliga „antifuse“ seade Sidense poolt. See „Split Channel bit celli“ ühendab paks IO ja õhuke värav hapendi seadmed ühte transistorisse (1T), millel on ühine polükristallränist värav. |
|||
| ⚫ | |||
==Programmeerimine== |
|||
Tüüpiline PROM loeb kõik bitid sõnastuses "1". „Burning Fuse“ programmeerimise käigus loeb "0". Mälu saab programmeerida ainult üks. Kord pärast tootmist „puhutakse“ kaitsmed, mis on pöördumatu protsess. Puhutud kaitse avab ühenduse samal ajal kui programmide antifuse sulgeb ühenduse. Kuigi seda on võimatu muuta on pärast siiski kaitsmeid sageli võimalik muuta mälu sisu muutmiseks esialgne programmeerimine puhub veel kaitsmed, muutes mõned veel "1" bitti mälu "0" s. (Kui kõik bitid on"0", ei ole edasine programmeerimise muutumine enam võimalik.) |
|||
Lahter on programmeeritud, kasutades kõrgepinge-impulssi, mida ei esine tavapärase toimimise ajal, mis hõlmab kogu värava ja aluspõhja aatomi kihil. Sadestusega transistor (umbes 6 V eest 2 nm paks või 30 MV/cm) mis on selleks, et murda hapend värava ja substraadi vahel. Positiivne pinge transistori väraval koostab inversiooni kanali substraadi värava alla, põhjustades hapendi läbi voolu. Uuematel versioonidel on täiendavad lõksud, suurendades hapendi kontsentraati ning lõpuks sulatab hapendi ning moodustub juhtiva kanali väravast substraatini. |
|||
<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Programmable_read-only_memory PROM eng]</ref> |
|||
==Uuemad versioonid== |
|||
*[[EPROM]] |
|||
===EEPROM=== |
|||
EEPROM ( kirjalikult E2PROM ) elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu ja on teatud tüüpi mitte kaduv mälu, mida kasutatakse arvutite ja muude elektrooniliste seadmetel, mahutab väikeses koguses andmeid, mida tuleb päästa, kui elekter on eemaldatud, nt kalibreerimistabeleid või seadme konfiguratsioonid. |
|||
Kui suuremaid summasid staatilisi andmeid tuleb salvestada (näiteks USB) konkreetset tüüpi EEPROMi. Välkmälu on odavam kui traditsioonilised EEPROM-seadmed. EEPROM on realiseeritavad tänu massiive paisumisega transistoritele. |
|||
EEPROM on kasutajasõbralik modifitseeritav püsimälu (ROM), mida saab kustutada ja ümber programmeerida (kirjutada) korduvalt programmi kaudu tavalisest kõrgema elektripingega, mis on loodud siseselt või väliselt. EPROM tavaliselt tuleb eemaldada seadmest, et saaks kustutada või programmeerida, aga EEPROM-i saab programmeerida ja kustutada ka siis, kui ta on veel seadmega ühenduses. Algselt EEPROM piirdus ühe baidi toimingutega, mis tegi neist aeglasemad, kuid kaasaegne EEPROM võimaldab multibitilisi operatsioone. Samuti on piiratud elu see tähendab et, mitu korda on võimalik kusutada EEPROMi, varem piirdus see kümnest kuni sadade või isegi tuhandete kordadeni. Nimetatud piirang on tänaseks laiendatud kuni miljoni korrani. EEPROM, mida on sageli ümber programmeeritud, kui arvuti on kasutuses sellel ajal võib EEPROMi elu lüheneda, EEPROMi oluline disaini osa on tema elu pikkus. Just sel põhjusel, et EEPROM kasutatakse konfiguratsiooni ja informatsiooni, muutmisel |
|||
<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/EEPROM EEPROM eng]</ref> |
|||
| ⚫ | |||
*[[Püsimälu]] |
*[[Püsimälu]] |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Arvuti mälu]] |
[[Kategooria:Arvuti mälu]] |
||
Redaktsioon: 3. detsember 2018, kell 12:01
| Arvutimälutüübid |
|---|
| Haihtuvad ehk hävimälud |
| Muutmälu (RAM) |
| Kavandatavad, väljatöötamisel |
| Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
| Püsimälu (ROM) |
| Ajaloolised |
PROM (lühend inglise keele sõnadest Programmable Read-Only Memory) on ühekordselt programmeeritav pooljuhtmälu, millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt. Erinevalt algsest mask-ROMist, mida programmeeris tootja, saab PROMi programmeerida (sellesse andmeid kirjutada) kasutaja.
PROM kujutab endast pooljuhtkristallil paiknevat ristuvatest rea- ja veerujuhtmetest (-liinidest) võrku ehk maatriksit, mille igasse ristumiskohta – mälupessa – on ühendatud dioodi või transistori pn-siire ja sellega järjestikku metallist (või amorfsest ränist) sulavriba. Niisuguses pälupesas on bitiväärtus 1. Selleks et programmeerimisel kirjutada mälupessa 0, lastakse sulavribast läbi piisaval tugeva elektrivoolu impulss, mis selle riba ära sulatab (või aurustab). Neid katkestatud ühendusi pole enam võimalik taastada. Seega oli võimalik ainult ühekordne prograrameerimine (OTP, One Time Programmable).
Andmete lugemiseks antakse vastava pesa juhtmetele pinge (see on palju madalam kui programmeerimisel). Kui selle tulemusena läbib ahelat vool, registreeritakse väljundis 1, kui mitte, siis 0.
Niisugune programmeerimisviis ei olnud siiski eriti usaldusväärne, sest riba ülessulatamisel eraldunud metallipritsmed võisid kristallile tagasi sadestuda, tekitates väärühendusi.
Seda 1950. aastail väljatöötatud mälutüüpi hakkas 1970. aastail asendama töökindlam ning andmete kustutamist ja taaskirjutamist võimaldav püsimälu EPROM.