EEPROM

Allikas: Vikipeedia
AT24C02 EEPROM

EEPROM (kirjutatud ka E2PROM ja hääldatud "e-e-prom", "topelt-e prom", "e-ruudus", või lihtsalt "e-prom"; ingliskeelne akronüüm sõnadest Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory – 'elektriliselt eemaldatav programmeeritav kirjutuskaitstud mälu') on püsimälu tüüp, mida kasutatakse arvutites ja teistes elektroonikaseadmetes, et salvestada väikeseid andmeosakesi, mis peavad alles jääma pärast toite eemaldamist, näiteks kalibreerimistabelid või seadme konfiguratsioon.

Erinevalt baitidest enamikus muud liiki püsimäludes saab traditsioonilises EEPROM-mälus baite eraldi lugeda, eemaldada ja ümber kirjutada.

Kui salvestatakse suuremat kogust staatilisi andmeid (näiteks mälupulkade korral), on traditsioonilisest EEPROM-mälust ökonoomsem kasutada spetsiifilist EEPROM-mälu, näiteks välkmälu. EEPROM on organiseeritud ujuva väravaga transistori massiividesse.

Seadme ja koodi programmeerimiseks ja eemaldamiseks tuleb tavaliselt EEPROM eemaldada, kuna EEPROMe saab programmeerida ja eemaldada skeemidesse ühendatuna, rakendades erilisi programmeerimissignaale. Algselt olid EEPROMid limiteeritud üksikute baitide toiminguteks, mis tegid nad aeglaseks, kuid moodsad EEPROMid võimaldavad mitmebaidilisi operatsioone. Neil on ka limiteeritud eluiga, mis tähendab, kui mitu korda saab neid programmeerida. See limiteeriti kümnetele või sadadele või tuhandetele kordadele. Moodsatel EEPROMidel on see limiit tõstetud miljoni kirjutusprotsessini. Arvutis kasutatavad EEPROMe programmeeritakse kasutamise ajal tihedalt ümber, seega EEPROMi eluiga võib disainides olla oluline kaalutlus. Sellel põhjusel kasutati konfiguratsiooni talletamiseks muutmälu asemel EEPROMi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1978, arendas Intelis George Perlegos Intel 2816, mis ehitati varasemal EEPROMi tehnoloogial, kuid kasutas õhukest oksiidikihti, mis võimaldas kiibil ilma UV allikata eemaldada enda bitid. Perlegos ja teised lahkusid hiljem Intelist, et moodustada Seeq Technology, mis kasutasid seadmesiseseid laadimispumpasid varustades seadet EEPROMi programmeerimiseks vajaliku kõrgepingega. .[1]

EEPROMi funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

EEPROMi seadmetele on mitut tüüpi elektrilisi liideseid. Selliste liideste peamised tüübid on:

See, kuidas seadet juhitakse, oleneb elektrilistest liidestest.

Jadasiini seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Levinumad jadaliideste tüübid on SPI, I²C, Microwire, UNI/O ja 1-Wire. Need liidesed vajasid töötamiseks 1–4 juhtimissignaali, tulemuseks mäluseadme kaheksa kontaktiga (või vähem) pakett.

Jada EEPROM (või SEEPROM) töötab tüüpiliselt kolmes faasis: OP-Code'i faas, aadressifaas ja andmefaas. OP-Code on tavaliselt sisendi esimesed 8 biti EEPROMi seadme jadasisendi kontakti (või enamikule I²C-seadmetele kaudselt arvutatud); Järgnedes adresseerimise 8 kuni 24bitiga olenedes seadme sügavusest, seejärel on võimalik andmeid lugeda või kirjutada.

Erinevate funktsioonide kaardistamiseks on igal EEPROMi seadmel üldiselt kaasas oma OP-Code juhendid. Mõned tuntumad operatsioonid SPI EEPROM seadmetel:

  • Kirjutamine lubatud (WRENAL)
  • Kirjutamine keelatud (WRDI)
  • Loe oleku registrit (RDSR)
  • Kirjuta oleku registrisse (WRSR)
  • Loe andmeid (READ)
  • Kirjuta andmeid (WRITE)

Muud mõnede EEPROMide toetatavad funktsioonid on:

  • Programm
  • Sektori eemaldamine
  • Kiibi kustutamise käsud

Paralleelsiini seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Paralleelsetel EEPROMi seadmetel on üldiselt 8-bitine andmesiin ja aadressisiin, mis on piisavalt lai, et katta kogu mälu. Enamikul seadmetel on kiibi valimise ja kirjutamiskaitstuse kontaktid. Mõned mikrokontrollerid omavad ka integreeritud paralleelset EEPROMi.

Paralleelse EEPROMi töötamine on jada EEPROMiga võrreldes lihtne ja kiire, kuid need seadmed on suuremate kontaktide arvu tõttu suuremad (28 kontakti või rohkem) ja nende populaarsus on vähenenud, sest eelistatakse jada EEPROMi või Flashi.

Teised seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

EEPROM-mälu kasutatakse käivitamaks erinevaid võimalusi teist tüüpi seadmetes, mis ei ole kindlalt mälutooted. Näiteks reaalaja kellad, digitaalsed potentsiomeetrid, digitaalsed temperatuuriandurid, jm võivad olla varustatud väikeste EEPROMi osadega salvestamaks kalibreerimisinformatsiooni või muid andmeid, mis peavad alles jääma, kui vool kaob.

Seda kasutati ka videomängude kassettides, et salvestada mängu protsessi ja seadeid enne, kui kasutati väliseid ja sisemisi välkmälusid.

EEPROMi tootjad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rostky, George (2. juuli 2002). "Mälestades Inteli PROMi rüütleid". EE Times. Vaadatud 2007-02-08.