EEPROM

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
AT24C02 EEPROM

EEPROM (kirjutatud ka E2PROM ja hääldatud "e-e-prom", "topelt-e prom", "e-ruudus", või lihtsalt "e-prom"; ingliskeelne akronüüm sõnadest Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory – 'elektriliselt eemaldatav programmeeritav kirjutuskaitstud mälu') on püsimälu tüüp, mida kasutatakse arvutites ja teistes elektroonikaseadmetes väikeste andmeosakeste salvestamiseks, mis peavad säilima ka pärast toite eemaldamist, näiteks kalibreerimistabelid või seadme konfiguratsioon.

Erinevalt baitidest enamikus muud liiki püsimäludes saab traditsioonilises EEPROM-mälus baite eraldi lugeda, eemaldada ja ümber kirjutada.

Suurema koguse staatiliste andmete salvestamiseks (näiteks mälupulkade korral) on traditsioonilisest EEPROM-mälust tõhusam kasutada spetsiifilist EEPROM-mälu, näiteks välkmälu. EEPROM on organiseeritud ujuva väravaga transistori massiividesse.

Seadme ja koodi programmeerimiseks ja eemaldamiseks tuleb tavaliselt EEPROM eemaldada, kuna EEPROMe saab programmeerida ja eemaldada skeemidesse ühendatuna, rakendades erilisi programmeerimissignaale. Algselt olid EEPROMide toimingud piiratud üksikute baitidega, mis tegi nad aeglaseks, kuid moodsad EEPROMid võimaldavad mitmebaidilisi operatsioone. Neil on ka piiratud eluiga, mis tähendab, kui mitu korda saab neid programmeerida. See limiteeriti kümnetele või sadadele või tuhandetele kordadele. Moodsatel EEPROMidel on see piirang tõstetud miljoni kirjutusprotsessini. Arvutis kasutatavad EEPROMe programmeeritakse kasutamise ajal tihedalt ümber, seega EEPROMi eluiga võib disainimisel olla oluline kaalutlus. Sel põhjusel kasutati konfiguratsiooni talletamiseks muutmälu asemel EEPROMi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal arendas Intelis George Perlegos Intel 2816, mis ehitati varasemal EEPROMi tehnoloogial, kuid kasutas õhukest oksiidikihti, mis võimaldas kiibil ilma UV allikata eemaldada enda bitid. Perlegos ja teised lahkusid hiljem Intelist, et moodustada Seeq Technology, mis kasutasid seadmesiseseid laadimispumpasid varustades seadet EEPROMi programmeerimiseks vajaliku kõrgepingega. .[1]

EEPROMi funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

EEPROMi seadmetele on mitut tüüpi elektrilisi liideseid. Selliste liideste peamised tüübid on:

Seadme juhtimise viis oleneb elektrilistest liidestest.

Jadasiini seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Levinumad jadaliideste tüübid on SPI, I²C, Microwire, UNI/O ja 1-Wire. Need liidesed vajasid töötamiseks 1–4 juhtimissignaali, tulemuseks mäluseadme kaheksa kontaktiga (või vähem) pakett.

Jada-EEPROM (või SEEPROM) töötab tüüpiliselt kolmes faasis: OP-Code'i faas, aadressifaas ja andmefaas. OP-Code on tavaliselt sisendi esimesed 8 biti EEPROMi seadme jadasisendi kontakti (või enamikule I²C-seadmetele kaudselt arvutatud); Järgnedes adresseerimise 8 kuni 24bitiga, olenevalt seadme sügavusest, seejärel on võimalik andmeid lugeda või kirjutada.

Erinevate funktsioonide kaardistamiseks on igal EEPROMi seadmel üldiselt kaasas oma OP-Code juhendid. Mõned tuntumad operatsioonid SPI EEPROM seadmetel:

  • Kirjutamine lubatud (WRENAL);
  • Kirjutamine keelatud (WRDI);
  • Loe oleku registrit (RDSR);
  • Kirjuta oleku registrisse (WRSR);
  • Loe andmeid (READ);
  • Kirjuta andmeid (WRITE).

Muud mõnede EEPROMide toetatavad funktsioonid on:

  • Programm;
  • Sektori eemaldamine;
  • Kiibi kustutamise käsud.

Paralleelsiini seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Paralleelsetel EEPROM-seadmetel on üldiselt 8-bitine andmesiin ja piisavalt lai aadressisiin, et katta kogu mälu. Enamikul seadmetel on kiibi valimise ja kirjutamiskaitstuse kontaktid. Mõned mikrokontrollerid omavad ka integreeritud paralleelset EEPROMi.

Paralleelse EEPROMi töötamine on jada-EEPROMiga võrreldes lihtne ja kiire, kuid need seadmed on suuremate kontaktide arvu (28 või rohkem) tõttu suuremad ja nende populaarsus on vähenenud, sest eelistatakse jada EEPROMi või Flashi.

Teised seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

EEPROM-mälu kasutatakse käivitamaks erinevaid võimalusi teist tüüpi seadmetes, mis ei ole kindlalt mälutooted. Näiteks reaalaja kellad, digitaalsed potentsiomeetrid, digitaalsed temperatuuriandurid, jm võivad olla varustatud väikeste EEPROMi osadega salvestamaks kalibreerimisinformatsiooni või muid andmeid, mis peavad toite kadumisel säilima.

Seda kasutati ka videomängude kassettides mängu käigu ja seadete salvestamiseks enne välkmälude kasutuselevõttu.

EEPROMi tootjad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rostky, George (2. juuli 2002). "Mälestades Inteli PROMi rüütleid". EE Times. Vaadatud 08.02.2007.