Oandu lade: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Oandu lade''' (vananenud nimetus |
'''Oandu lade''' (vananenud nimetus ''Vasalemma lade'') on [[ülemordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Oandu lademe all lamab [[Keila lade]] ja temal lasub [[Rakvere lade]]. Koos Rakvere lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Katy lade]]. |
||
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade</ref> |
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> |
||
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] Tõrremäe kihistik, [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] Saku kihistik |
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] Tõrremäe kihistik, [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] Saku kihistik ning [[Mosseni kihistu]] Plunge kihistik ja Lukštai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> |
||
Lademe [[avamusala]] |
Lademe [[avamusala]] ulatub [[Põõsaspea neem]]e lähedalt ja [[Kuremäe]] lähedale, läbides [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]].<ref name="EE"/> Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> |
||
Lade [[paljandumine|paljandub]] |
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Vasalemma]]s ja [[Saku]]s.<ref name="EE"/> |
||
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> |
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]].<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> Kagu-Eestis moodustavad lademe must [[kiltkivi]] ja [[mergel]]. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
*[http://geokogud.info/stratigraphy/32 Oandu lade] Eesti geokogude infosüsteemis |
*[http://geokogud.info/stratigraphy/32 Oandu lade] Eesti geokogude infosüsteemis |
||
{| class="wikitable" |
|||
|colspan=5|<center>'''Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem'''</center> |
|||
|- |
|||
!|[[Ladestu]]!!|[[Ladestik]]!!|[[Lade]]!!|kivimiline koostis [[avamus]]el||paksus |
|||
|- |
|||
|colspan=5|<small><center>[[Silur|järgnev]]</center></small> |
|||
|- |
|||
{{Ordoviitsium}} |
{{Ordoviitsium}} |
||
|colspan=5|<small><center>[[Kambrium|eelnev]]</center></small> |
|||
|- |
|||
[[Kategooria:Lademed]] |
[[Kategooria:Lademed]] |
||
Redaktsioon: 27. november 2018, kell 20:40
Oandu lade (vananenud nimetus Vasalemma lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Oandu lademe all lamab Keila lade ja temal lasub Rakvere lade. Koos Rakvere lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1934. Lademe stratotüübiks on Oandu paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Piilse 7909 puurauk.[2]
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Tõrremäe kihistik, Hirmuse kihistu, Vasalemma kihistu Saku kihistik ning Mosseni kihistu Plunge kihistik ja Lukštai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.[1] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute lubjakivid.[3]
Lademe avamusala ulatub Põõsaspea neeme lähedalt ja Kuremäe lähedale, läbides Vasalemma, Aegviidu, Rakvere ja Oandu.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[4]
Lade paljandub näiteks Vasalemmas ja Sakus.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi.[5] Kagu-Eestis moodustavad lademe must kiltkivi ja mergel.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 375.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
Välislingid
- Oandu lade Eesti geokogude infosüsteemis
