Paadrema Püha Kolmainu kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 17:09

Paadrema Püha Kolmainu kirik on aastatel 1888–1889 ehitatud õigeusu kirik Paadremal Pärnu maakonnas. Kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ja seal tegutseb Paadrema Püha Kolmainu kogudus.

Kirik on alates 1998. aastast riiklik kultuurimälestis. Kaitsmist väärib nii hoone ise kui ka interjööri ainulaadne kauni kujundusega lagi ja ikonostaas.

Ajaloost

Ajaloolisel Läänemaal Varbla kihelkonnas asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil usuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.

Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku salvimas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.

1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadrema mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt Konstantin Nyman). Ehitajad olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhataja oli Feodor Revka. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel 1963–1989 oli koguduse preester Mihail Tapp (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldav preester).

Tänapäev

Alates 2006. aastast on koguduse preester Enos Heinsoo.

Huvitav teada

Paadrema kirikus on ristitud kirjanik Karl Ristikivi, kes on ka maetud Paadrema kalmistule oma ema Liiso kõrvale.

Vaata ka

EAÕK Paadrema Püha Kolmainu kogudus

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Paadrema Püha Kolmainu kirik''' on aastatel [[1888]]–[[1889]] ehitatud [[õigeusk|õigeusu]] kirik [[Paadrema]]l [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Kirik kuulub [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]ule ja seal tegutseb [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]].
-Kirik on alates [[1998]]. aastast [[riiklik kultuurimälestis]]. Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas.
+Kirik on alates [[1998]]. aastast riiklik [[kultuurimälestis]]. Kaitsmist väärib nii hoone ise kui ka [[interjöör]]i ainulaadne kauni kujundusega lagi ja [[ikonostaas]].
 == Ajaloost ==
-Ajaloolisel [[Läänemaa]]l [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.
+Ajaloolisel [[Läänemaa]]l [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil [[usuvahetusliikumine]] [[Lihula]]s alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.
-Esimesed preestrid olid eestlased [[Aleksander Tamm (preester)|Aleksander Tamm]] (1884–1887) ja [[Nikolai (Leisman)|Nikolai Leisman]] (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester [[Dionissi Tamm]] ja Kalli preester [[Stefan Bežanitski]], kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.
+Esimesed preestrid olid eestlased [[Aleksander Tamm (preester)|Aleksander Tamm]] (1884–1887) ja [[Nikolai (Leisman)|Nikolai Leisman]] (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku [[Salvimise sakrament|salvimas]] Uruste preester [[Dionissi Tamm]] ja Kalli preester [[Stefan Bežanitski]], kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.
-. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt [[Konstantin Nyman]]). Ehitajateks olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget.  Aastatel [[1963]]–[[1989]] oli preestriks [[Mihail Tapp]] (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldavaks preestriks).
+. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks [[Paadrema mõis]]alt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati [[kellatorn]]i, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt [[Konstantin Nyman]]). Ehitajad olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhataja oli Feodor Revka. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget.  Aastatel [[1963]]–[[1989]] oli koguduse preester [[Mihail Tapp]] (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldav preester).
 == Tänapäev ==
-Alates 2006. aastast on kiriku preestriks Enos Heinsoo.
+Alates 2006. aastast on koguduse preester [[Enos Heinsoo]].
 == Huvitav teada ==