Salvimise sakrament

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Õigeusu vaimulik salvib väikelast pärast ristimist

Salvimine on üks õigeusu kiriku sakramentidest, mille käigus salvitakse koguduse liige püha mürriga Püha Vaimu nimel. Salvimise kaudu antakse Püha Vaimu armuand, mis aitab kaasa kasvamisele ja kinnitumisele vaimulikus elus. Salvimist võidakse toimetada koos ristimisega või eraldi juhul, kui koguduse liikmeks saaja on varem ristitud mõnes muus kirikus. Salvimise sakrament pole sama mis haigete õlitamine.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Salvimise sakramendis teeb preester püha mürri sisse kastetud pintsliga ristimärgi salvitava otsaette, silmadele, ninale, kõrvadele, suule, rinnale, kätele ja jalgadele. Iga ristimärgi juures ütleb ta: "Püha Vaimu anni pitser" ja salvitav (või ristivanem tema eest) kinnitab: "Aamen".

Salvimise sakrament toimetatakse tavaliselt kohe pärast ristimist. Need moodustavad selliselt koos ühe terviku. Neil on isegi ühine epistli- ja evangeeliumitekst. Enne neid piiblilugemisi käib uus kirikuliige koos ristivanema ja preestriga kolm korda ümber ristimislaua. Ristitaval ja ristivanemal on käes põlev küünal, preestril käsirist. Samal ajal lauldakse: "Kõik kes teie olete Kristuse sisse ristitud, olete ka ennast Kristusega ehtinud. Halleluuja!"

Täiskasvanud inimene, keda on varem mõnes teises kirikus ristitud, käib õigeusu vastu võtmisel piiskopi või preestri juures pihil ning seejärel ta salvitakse õigeusu koguduse liikmeks. Temagi saab endale ristivanema, kuid vastutus oma elu eest koguduseliikmena on täiskasvanul endal, ristivanema ülesanne on toetada ja eelkõige palvetada ristilapse eest.[1]

Tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

Otsaesise mürriga salvimine tähendab mõistuse ja mõtete pühitsemist. Rinna salvimine tähendab südame või soovide pühitsemist. Silmade, kõrvade ja suu salvimine tähendab tunnete pühitsemist. Käte ja jalgade salvimine tähendab tegemiste, teekonna ja kristlase kogu käitumise pühitsemist.

Sõnad "Püha Vaimu anni pitser" põhinevad Pauluse sõnadel: "Kes meid ühes teiega kinnitab Kristusesse ja kes meid on võidnud, see on Jumal, kes meid ka on kinnitanud pitseriga ja on andnud Vaimu pandi meie südamesse (Pauluse teine kiri korintlastele, 1:21-22).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kristuse õpetuse järgi peab inimene pääsemiseks "sündima veest ja Vaimust" (Johannese 3:5). Jüngrid said nelipühi päeval Püha Vaimu anni ja vahendasid ristitavatele inimestele sedasama armu käte pealepanemisega (Apostlite teod 8:14-17). Samamoodi annavad piiskopid kui apostlite töö jätkajad edasi Püha Vaimu armu.

Kui kristaste ja koguduste arv kasvas aja jooksul, osutus piiskoppidel keeruliseks isiklikult toimetada käte pealepanemist kõigile ristitavatele, seepärast hakati kasutama piiskoppide poolt pühitsetud mürri, mis on tunnistuseks Püha Vaimu armu jagamisest.

Püha mürri valmistatakse paljudest erilistest lõhnataimedest; nimetus mürr tuleneb kreekakeelsest sõnast myrias 'kümme tuhat' või määratul hulgal. Piiskopid valmistavad mürri teatud aastatel ja alati Suurel Neljapäeval. Igal autokefaalsel kirikul on õigus valmistada mürri, kuid enamus neist saab mürri emakirikust e patriarhaadist. See on sümboolseks tunnistuseks Kiriku ühtsusest: ühe ja sama mürriga salvitakse kõik Kiriku liikmeks saajad.

Siiski, käte pealepanemise traditsioon kehtib tänaseni vaimulikuks pühitsemise sakramendis.

Roomakatoliku ja luteri kirik on säilitanud käte pealepanemise traditsiooni – konfirmatsiooni – ka ristitavate puhul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]