Aino Pervik

Aino Pervik (1961. aastast kodanikunimi Aino Raud; sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Elulugu

Aino Pervik sündis velskri peres. 1939–1946 õppis ta Järvakandis algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning Tallinna Õpetajate Instituudis. 1948–1950 õppis Pervik Tallinna 7. Keskkoolis (tollase numeratsiooni järgi Tallinna 8. Keskkool).

Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.

1955–1960 töötas Pervik Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1964 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.

Alates 1974. aastast on Pervik Eesti Kirjanike Liidu liige, 1961. aastast kuulub Ajakirjanike Liitu.

Kirjanduslik tegevus

Ehkki tänapäeval on Aino Pervik tuntud eelkõige lastekirjanikuna ning mitmed ta teosed kuuluvad eesti lastekirjanduse klassikasse, on ta avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje. Nii tõi kirjandusloolane Pärt Lias viieköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos" Aino Perviku "Kaetud lauad" (1979) näiteks eesti olmeromaani žanri tuumikust, 1979. aasta olmekirjanduse buumi esindajate seas nimetab sama romaani ka kriitik Rein Veidemann. "Eesti entsüklopeedia" kirjeldust mööda on Pervik kirjutanud "elamuslikke, isikupärase kujundikeelega laste- ja noorsooraamatuid, müstilisust sisaldavaid luuletusi ja novelle, tõsieluromaane ning kirjanduskriitikat".

Kirjandusse jõudis Pervik kriitikuna 1950. aastate lõpul, retsensioone on ta pidevalt avaldanud ka hiljem. Samuti on ta kirjutanud artikleid ja ülevaateid lastekirjandusest ning publitsistikat sotsiaalteemadel.

Tunnustused

• J. Smuuli nimeline preemia 1976
• F. Tuglase novellipreemia 1982
• Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia 1993
• Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001
• Valgetähe V klassi teenetemärk 2001
• "Nukitsa" III preemia 2004
• IBBY Hans Christian Anderseni aunimekiri 2004
• J. Oro preemia 2006
• Aasta Rosin 2010
• Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2012

Isiklikku

Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.

Bibliograafia

Lasteraamatuid

• "Kersti sõber Miina" (1961)
• "Väikesed vigurijutud" (1972)
• "Arabella, mereröövli tütar" (1982, 2000, 2008)
• "Sookoll ja sisalik" (1986, 2001)
• "Keeruline lugu"
• "Kunksmoor" (1973)
• "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1975)
• "Kunksmoor" (ja "Kunksmoor ja kapten Trumm") (1986, 2001, 2005, 2011)
• "Kallis härra Q" (1992, 2004)
• "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999, 2008)
• "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000)
• Sari "Paula elu" (2001–2008)
• "Draakonid võõrsil" (2002)
• "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002)
• "Paula päästab Kassiopeiat" (2003)
• "Dixi ja Xixi" (2005)
• Sari "Tirilinna lood" (2009–2011)
• "Presidendilood" (2008)
• "Ühes väikeses veidras linnas" (2009)
• "Kollasel autopõrnikal läheb hästi" (2009)
• "Kaarist on kasu" (esmatrükk 1972, kordusrükk 2010)
• "Kirjatähtede keerukas elu" (2012)
• "Klabautermanni mure" (2012)
• "Rändav kassiemme" (2012)
• "Väike valge pilvelammas, kes läks läbi vikerkaare" (2013)
• "Jänes keedab suppi" (2013)
• "Roosaliisa prillid" (2014)
• "Sinivant läheb lasteaeda" (2014)
• "Härra Tee ja Proua Kohv" (2014)
• "Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid" (2015)
• "Tähenärija ja Kriksadull" (2015)
• "Hädaoru kuningas" (2016)

Romaanid

• "Kaetud lauad" (1979)
• "Kiikujad väravakaartel" (1989)
• "Üks hele valge tuvi" (1995)

Jutustus

• "Matlena teekond" (2010)

Novellikogud

• "Impulss" (1982)
• "Tulesõitjad" (1988)

Luulekogud

• "Umimetsades" (1977)
• "Kiljub ning kumiseb" (1982)
• "Kellavalaja" (1985)
• "Puusseastuja" (1991)

Tõlked

Aino Pervik on eesti keelde tõlkinud ungari kirjandust:

• Kálman Mikszáth "Püha Peetruse vihmavari" (1958)
• Emil Kolozsvári Grandpierre "Imeflööt" (1959)
• Gábor Goda "Murdvaras" (1961)
• Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966)
• Sándor Somogyi Tóth "Olid ju prohvet, kullake" (1968)
• Magda Szabó "Saaresinine" (1974)
• Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977)
• Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur" (1980, 2003), "Minuga juhtub alati midagi" (1980, 2003), "Usu või ära usu" (1980, 2004)

Kirjandus

• Reet Krusten, "Eesti lastekirjandus" Tartu 1995, lk 211–213

Välislingid

• Aino Pervik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Aino Pervik Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel