Fajanss: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Putti su delfini-Maioliche di Laterza-SUMO.jpg|pisi|Itaalia fajanss Laterzast]] |
[[Fail:Putti su delfini-Maioliche di Laterza-SUMO.jpg|pisi|Itaalia fajanss Laterzast]] |
||
'''Fajanss''' ([[Prantsuse keel|prantsuskeelsest]] sõnast ''faïence'' [[Itaalia]] linna [[Faenza]] järgi) on peen valge urbse killuga savisegu ning [[keraamika]] liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) kaetud katva või läbipaistva [[Glasuur|tinaglasuuriga]] – mis meenutab |
'''Fajanss''' ([[Prantsuse keel|prantsuskeelsest]] sõnast ''faïence'' [[Itaalia]] linna [[Faenza]] järgi) on peen valge urbse killuga savisegu ning [[keraamika]] liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) kaetud katva või läbipaistva [[Glasuur|tinaglasuuriga]] – mis meenutab [[Portselan|portselani]]. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Redaktsioon: 16. jaanuar 2018, kell 22:56
Fajanss (prantsuskeelsest sõnast faïence Itaalia linna Faenza järgi) on peen valge urbse killuga savisegu ning keraamika liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) kaetud katva või läbipaistva tinaglasuuriga – mis meenutab portselani.
Ajalugu
Fajanss võeti kasutusele umbes 9. sajandil pKr, püüdes järele aimata toona vaid hiinlastele tuntud portselani valmistamise saladust.[1] Keskajal tõid Moorlased valge katva tinaglasuuri ja lüsterkeraamika islami keraamikakultuurist Hispaaniasse, kust ta 15. sajandil Mallorca saare kaudu Itaaliasse levis. Mallorca järgi pandi antud keraamika liigile nimeks majoolika.[2] Faenza kaudu levis itaallaste poolt arendatud majoolika Itaaliast teistesse Euroopa maadesse. 16. sajandil hakkasid hollandlased matkima Itaaliast imporditud fajanssi. 17. sajandi keskel kujunes fajansi tootmise keskuseks Delft, mille fajanss sai eeskujuks 18. sajandi Saksamaal, Venemaal ja Prantsusmaal Rouenis valmistatavale fajansile.[3] Hollandi pottsepad tegid Londonis fajansist apteeginõusid.[4] 18. sajandil rajati fajansimanufaktuure Läänemere-äärsetes riikides. Neis valmistatud peamiselt kerges rokokoostiilis esemetel on nii piirkondlikke erinevusi kui ühisjooni, mistõttu neid fajanssesemeid loetakse omaette peatükiks Läänemere rokokookunsti ajaloos.[5] 18. sajandi lõpul tõrjuti fajanss tagaplaanile[3], sest Friedrich Böttger oli leidnud, kuidas valmistada Hiina portselani.[6]
Fajansi ajalugu Eestis
Eestis toodeti 18. sajandil fajanssi saksa päritolu apteekri Carl Christian Fick rajatud fajansimanufaktuuris, mis tegutses aastail 1772-1782 praeguse Luise tänava kandis Tallinnas. Manufaktuuris töötasid enamasti Saksamaalt pärit meistrid. Tallinnas toodetud fajanssesemeil esineb mõjutusi Kieli lilledekoorist, Stralsundi serviisivormidest ja Rootsi Mariebergi portselanivabriku vaasikujudelt. Vabriku kogutoodang polnud suur ja praeguseni säilinud fajanss on tänapäeval väga haruldane.[1]
Poolfajanss
Fajansi alaliik poolfajanss on angoobiga vääristatud keraamikatooted.[3]
Allikad
- ↑ 1,0 1,1 Kersti Kuldna (26. mai 2004). "Fajanss, Läänemeremaade portselan". Postimees.
- ↑ Eilve Manglus (29. 04 2004). "Itaalia majoolika võtab moorameestelt nitti". Postimees.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend); nähtamatu tähemärk (talitlusmärk C1) parameetris|Pealkiri=positsioonil 39 (juhend) - ↑ 3,0 3,1 3,2 Gustav Naan (1970). ENE 2. köide. Tallinn: Valgus. Lk 295.
- ↑ Royal Pharmaceutical Society of Great Britain. "English delftware storage jars" (PDF).
- ↑ "Mis on keraamika ja selle liigid". Tallinna Keraamikatehas.
- ↑ Kristlik Noorte Naisühing (1935). Portselanikunsti ajalooline ülevaade. Tallinn: J. Roosileht & Ko. Lk 5.