Impala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P toim
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
⚫
Impalad <ref>Järva, J. (2003). [[Aafrika]] suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref> (Aepyceros melampus) on ühed [[Aafrika]] levinuimad [[antiloobid]], kelle [[pikkus]] jääb 1.1-1.5 [[Meeter|meetri]] vahemikku ning nende keskmine kaal on 40-65 [[Kilogramm|kilogrammi]]. [[Täiskasvanud]] isaste mass võib võib ulatuda isegi kuni 90 kilogrammini.
| nimi = Impala
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =
| pilt = Impala ram.jpg
| pildi_seletus = Isane
| pildi_laius =
| pilt2 = Impalas (Aepyceros melampus) female and young (11421993164).jpg
| pildi2_seletus = Emane koos pojaga
| pildi2_laius =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| perekond = ''Aepyceros''
| liik = [[Impala]]
⚫
| binaarne = ''Aepyceros melampus''
| binaarse_autor = [[Hinrich Lichtenstein|Lichtenstein]] (1812)
| levikukaart = Aepyceros melampus.svg
| levikukaardi_seletus = Levila
}}


'''Impala''' (''Aepyceros melampus'') on [[Aafrika]] levinumaid [[antiloop]]e.<ref name="loodusajakiri" />
⚫
Impalate karvkate on ühtlaselt ereruske, vaid ristluupiirkonnas ning kõhul  on värvus veidi heledam. Piki reie tagaosa kulgeb kitsas must vööt. Isaste sarved on peened ja pikad (50-92cm), korrapäraselt lüürakujulised ning peaaegu paralleelsete otstega. Emastel sarved puuduvad.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>


⚫
Impalad on ühed [[Aafrika]] levinuimad [[antiloobid]], kelle [[pikkus]] jääb 1,1–1,5 [[Meeter|meetri]] vahemikku ning nende keskmine kaal on 40–65 [[kilogramm]]i. [äiskasvanud isaste mass võib võib ulatuda kuni 90 kilogrammini.
Impalate [[eluiga]] ulatub 12 aastani.<ref>Impala. Kasutatud 05.10.2017 http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala </ref>


⚫
Impalate karvkate on ühtlaselt ereruske, vaid ristluupiirkonnas ning kõhul  on värvus veidi heledam. Piki reie tagaosa kulgeb kitsas must vööt. Isaste sarved on peened ja pikad (50-92cm), korrapäraselt lüürakujulised ning peaaegu paralleelsete otstega. Emastel sarved puuduvad.<ref name="spsgx" />
⚫
Sarnaselt teistele antiloopidele on ka impalad väga graatsilised [[loomad]], kelle hüpped on lausa võrratud: maast lahti kerkides jääb [[loom]] hetkeks õhku rippuma, tõmbab [[jalad]] vastu [[kere]] ning heidab [[pea]] selga. Hüpped võivad toimuda kuni kolme meetri kõrgusele ning 10 meetri kaugusele.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>


Impalate [[eluiga]] ulatub 12 aastani.<ref name="HJNTW" />
==Klassifikatsioon==


⚫
Sarnaselt teistele antiloopidele on ka impalad väga graatsilised [[loomad]], kelle hüpped on lausa võrratud: maast lahti kerkides jääb [[loom]] hetkeks õhku rippuma, tõmbab [[jalad]] vastu [[kere]] ning heidab [[pea]] selga. Hüpped võivad toimuda kuni kolme meetri kõrgusele ning 10 meetri kaugusele.<ref name="spsgx" />
Riik: [[Animalia]]

Hõimkond: [[Chordata]]
[[Alamliik]]ideks on harilik impala (''Aepyceros melampus'' ssp. ''melampus'') ja mustpea impala (''Aepyceros melampus'' ssp. ''petersi'').<ref name="zqno2" /> <ref name="ZKyfZ" />
Klass: [[Mammalia]]
Selts: [[Artiodactyla]]
Sugukond: [[Bovidae]]
Perekond: Aepyceros
⚫
Liik: Aepyceros melampus
Alamliigid: Harilik impala (Aepyceros melampus ssp. melampus) ja mustpea impala (Aepyceros melampus ssp. petersi).<ref>IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0 </ref> <ref>Lundrigan, B. ja Sproull, K. (2000). Aepyceros melampus impala. Kasutatud 09.10.2017 http://animaldiversity.org/accounts/Aepyceros_melampus/ </ref>


==Arvukus==
==Arvukus==
22. rida: 40. rida:
Kuna impalad on mitmetel [[Kaitseala|kaitsealadel]] üsna laialt levinud, siis ei peeta neid ohustatud liigiks. Nende koguarvu hinnatakse kahe miljonini ning neist pooled ehk 50% elutsevad eraterritooriumitel või erafarmides (arvukus on seal stabiilne või pigem kasvav) ja 25% [[Looduskaitseala|looduskaitsealadel]] (seal on arvukus stabiilne). Ülejäänud 25% impalate koguarv on kas stabiilne või pigem langev.  
Kuna impalad on mitmetel [[Kaitseala|kaitsealadel]] üsna laialt levinud, siis ei peeta neid ohustatud liigiks. Nende koguarvu hinnatakse kahe miljonini ning neist pooled ehk 50% elutsevad eraterritooriumitel või erafarmides (arvukus on seal stabiilne või pigem kasvav) ja 25% [[Looduskaitseala|looduskaitsealadel]] (seal on arvukus stabiilne). Ülejäänud 25% impalate koguarv on kas stabiilne või pigem langev.  


Impalate tulevik on kindel seni, kuni nad endiselt eksisteerivad suurtes, adekvaatselt kaitstud ja haldatud [[Populatsioon|populatsioonides]] [[Kaitseala|kaitsealadel]] ning erafarmides.<ref>IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
Impalate tulevik on kindel seni, kuni nad endiselt eksisteerivad suurtes, adekvaatselt kaitstud ja haldatud [[Populatsioon|populatsioonides]] [[Kaitseala|kaitsealadel]] ning erafarmides.<ref name="zqno2" />


==Leviala ja elupaik==
==Leviala ja elupaik==


Impala leviala on võrdlemisi laialdane, see ulatub [[Keenia|Keeniast]] ja [[Uganda|Ugandast]] lõuna poole läbi [[Tansaania]], [[Sambia]] ja Simbabve kuni [[Mosambiik|Mosambiigi]], Botsvaania, [[Mongoolia]] ja [[Edela-Aafrika|Edela-Aafrikani]]. Kõige arvukamalt leidub impalasid Tansaanias ja Keenias. Impalad elavad pigem [[Veekogu|veekogude]] läheduses, kus on piisavalt rohu- ja [[Metsamaa|metsamaad]].<ref>Bradford, A. (2015). Facts about impalas. Kasutatud 05.10.2017 https://www.livescience.com/52557-impalas.html </ref> Impalad on tüüpilised asukad põõsassavannides, [[Galeriimets|galeriimetsades]] ja kuivades hõrendikes. Väga harva ja lühikeseks ajaks ilmuvad nad avasteppi. [[Liik]] elab enamasti väikeste, 6-15 loomast koosnevate gruppidena, kuid harva moodustavad mõnekümnest isendist koosnevaid [[Kari|karjasid]].<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref> Impalatel kujunevad välja ka oma [[Territoorium|territooriumid]], mis ulatuvad 80 - 180 [[Hektar|hektarini]] (ha).<ref>Impala. Kasutatud 05.10.2017 http://animalia.bio/impala </ref>
Impala leviala on võrdlemisi laialdane, see ulatub [[Keenia|Keeniast]] ja [[Uganda|Ugandast]] lõuna poole läbi [[Tansaania]], [[Sambia]] ja Simbabve kuni [[Mosambiik|Mosambiigi]], Botsvaania, [[Mongoolia]] ja [[Edela-Aafrika|Edela-Aafrikani]]. Kõige arvukamalt leidub impalasid Tansaanias ja Keenias. Impalad elavad pigem [[Veekogu|veekogude]] läheduses, kus on piisavalt rohu- ja [[Metsamaa|metsamaad]].<ref name="7MT3E" /> Impalad on tüüpilised asukad põõsassavannides, [[Galeriimets|galeriimetsades]] ja kuivades hõrendikes. Väga harva ja lühikeseks ajaks ilmuvad nad avasteppi. [[Liik]] elab enamasti väikeste, 6–15 loomast koosnevate gruppidena, kuid harva moodustavad mõnekümnest isendist koosnevaid [[Kari|karjasid]].<ref name="spsgx" /> Impalatel kujunevad välja ka oma [[Territoorium|territooriumid]], mis ulatuvad 80 – 180 [[Hektar|hektarini]] (ha).<ref name="lAijt" />


==Eluviis ja sotsiaalne aktiivsus==
==Eluviis ja sotsiaalne aktiivsus==


Impalad tegutsevad enamasti päevasel ajal, kuid sotsiaalselt kõige aktiivsemad on nad peale [[Koit|koitu]] ning veidi enne [[Päikeseloojang|päikeseloojangut]] ja sellel ajal liigutakse ringi koos karjaga. [[Öö|Öösiti]] veedetakse aega kas süües või puhates.
Impalad tegutsevad enamasti päevasel ajal, kuid sotsiaalselt kõige aktiivsemad on nad peale [[Koit|koitu]] ning veidi enne [[Päikeseloojang|päikeseloojangut]] ja sellel ajal liigutakse ringi koos karjaga. [[Öö|Öösiti]] veedetakse aega kas süües või puhates.
Impalakarja kuuluvad tavaliselt üks isane ja mitu emast oma [[Vasikas|vasikatega]]. Grupi suuruseks on seega keskmiselt 6-15 isendit. Täiskasvanuks sirgunud pojad ajab isasloom grupist minema, mistõttu moodustavad perekarjast omaette karja eri vanuses isased. Noored impalagrupid ühinevad alguses granti gasellide, soovohlude, [[Sebrad|sebrade]] või [[elevant|elevantidega]], kuid need kooslused on lühiajalised.
Impalakarja kuuluvad tavaliselt üks isane ja mitu emast oma [[Vasikas|vasikatega]]. Grupi suuruseks on seega keskmiselt 6–15 isendit. Täiskasvanuks sirgunud pojad ajab isasloom grupist minema, mistõttu moodustavad perekarjast omaette karja eri vanuses isased. Noored impalagrupid ühinevad alguses granti gasellide, soovohlude, [[Sebrad|sebrade]] või [[elevant|elevantidega]], kuid need kooslused on lühiajalised.
Impalakarja edasiliikumisel on selle eesotsas sageli mõni vanem emasloom, isane liigub aga kõige taga ning jälgib, et kari ei laguneks.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref> Impalatel on omane ka omalaadne sotsiaalne struktuur. Kui toitu on külluses, muutuvad isased paikseteks. Umbes seitsme ruutkilomeetrisel alal seab end sisse kuus kuni kaheksa isast, kes märgistavad oma territooriumi, kasutades sekreeti ning  väljaheiteid. Seetöttu võib isaseid pidada ka eraklikeks. Samuti on isasloomadel välja kujunenud oma asend, millega annavad märku, kellele see teatud ala kuulub. Seega, kui emaste 10-15-liikmelised karjad liiguvad läbi isaste territooriumite, ei pruugi isased neid läbi lasta, vaid ajavad emased keskossa tagasi. Indlevate emastega isased paarituvad ning samas kaitsevad nad oma territooriumi teiste isaste eest. <ref>Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
Impalakarja edasiliikumisel on selle eesotsas sageli mõni vanem emasloom, isane liigub aga kõige taga ning jälgib, et kari ei laguneks.<ref name="spsgx" /> Impalatel on omane ka omalaadne sotsiaalne struktuur. Kui toitu on külluses, muutuvad isased paikseteks. Umbes seitsme ruutkilomeetrisel alal seab end sisse kuus kuni kaheksa isast, kes märgistavad oma territooriumi, kasutades sekreeti ning  väljaheiteid. Seetöttu võib isaseid pidada ka eraklikeks. Samuti on isasloomadel välja kujunenud oma asend, millega annavad märku, kellele see teatud ala kuulub. Seega, kui emaste 10-15-liikmelised karjad liiguvad läbi isaste territooriumite, ei pruugi isased neid läbi lasta, vaid ajavad emased keskossa tagasi. Indlevate emastega isased paarituvad ning samas kaitsevad nad oma territooriumi teiste isaste eest. <ref name="loodusajakiri" />


==Toitumine==
==Toitumine==


Impalad toituvad peamiselt [[Põõsas|põõsaste]] [[Pung|pungadest]], [[Võrse|võrsetest]], [[Leht|lehtedest]] ja [[Rohttaimed|rohttaimedest]], mis annavad neile energiat ning suurendavad [[Organism|organismis]] rasva hulka ja [[Lihas|lihaste]] massi. Enamikule antiloopidele sarnaselt käivad ka impalad toitumas nii õhtuti kui ka hommikuti, palav keskpäev veedetakse põõsaste või [[Vihmavari|vihmavarju]] kujuliste [[Akaatsia|akaatsiate]] varjus puhates ning mäletsedes. Ka öödel, mil hele kuupaiste, siirduvad impalad tihti toituma. Nad käivad igapäevaselt joomas ning ei lähe kunagi oma joogikohtadest kaugele.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
Impalad toituvad peamiselt [[Põõsas|põõsaste]] [[Pung|pungadest]], [[Võrse|võrsetest]], [[Leht|lehtedest]] ja [[Rohttaimed|rohttaimedest]], mis annavad neile energiat ning suurendavad [[Organism|organismis]] rasva hulka ja [[Lihas|lihaste]] massi. Enamikule antiloopidele sarnaselt käivad ka impalad toitumas nii õhtuti kui ka hommikuti, palav keskpäev veedetakse põõsaste või [[Vihmavari|vihmavarju]] kujuliste [[Akaatsia|akaatsiate]] varjus puhates ning mäletsedes. Ka öödel, mil hele kuupaiste, siirduvad impalad tihti toituma. Nad käivad igapäevaselt joomas ning ei lähe kunagi oma joogikohtadest kaugele.<ref name="spsgx" />


==Vaenlased==
==Vaenlased==


Impalaid jahivad nii suured [[Kaslased|kaslased]], [[Šaakal|šaakalid]], [[Hüäänlased|hüäänid]] kui ka [[Paavian|paavianid]]. Tundes vaenlase lähedust, algab jõudemonstratsioon, mis väljendub hüplemisena. Vanemad ja tugevamad loomad annavad niiviisi [[Kiskja|kiskjatele]] teada, et nende püüded on ilma asjata ning tänu tugevamatele õnnestub nõrgematel loomadel varjuda ning kiskjate [[Lõug|lõugade]] vahelt pääseda.<ref>Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
Impalaid jahivad nii suured [[Kaslased|kaslased]], [[Šaakal|šaakalid]], [[Hüäänlased|hüäänid]] kui ka [[Paavian|paavianid]]. Tundes vaenlase lähedust, algab jõudemonstratsioon, mis väljendub hüplemisena. Vanemad ja tugevamad loomad annavad niiviisi [[Kiskja|kiskjatele]] teada, et nende püüded on ilma asjata ning tänu tugevamatele õnnestub nõrgematel loomadel varjuda ning kiskjate [[Lõug|lõugade]] vahelt pääseda.<ref name="loodusajakiri" />


Vaenlaste eest põgenemisel on impalad kiired jooksjad, kes vajadusel suudavad hüpata isegi kuni 33 meetri kaugusele. Seda [[Tehnika|tehnikat]] kasutavad nad nii kiskjate eest põgenemiseks kui ka iseenda lõbustamiseks. Nad suudavad hüpata ka üle põõsaste ja muude takistuste ligi kolme meetri kõrgusele õhku. Üldiselt suudavad jooksvad impalad ületada kõik takistused, mis nende teele ette jäävad.<ref>Impala. Kasutatud 05.10.2017 http://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/i/impala/ </ref>
Vaenlaste eest põgenemisel on impalad kiired jooksjad, kes vajadusel suudavad hüpata isegi kuni 33 meetri kaugusele. Seda [[Tehnika|tehnikat]] kasutavad nad nii kiskjate eest põgenemiseks kui ka iseenda lõbustamiseks. Nad suudavad hüpata ka üle põõsaste ja muude takistuste ligi kolme meetri kõrgusele õhku. Üldiselt suudavad jooksvad impalad ületada kõik takistused, mis nende teele ette jäävad.<ref name="pRnxE" />


Põgenemise ajal teevad nad aga valje hoiatavaid norsatusi, sirutades kõrgete hüpete ajal tagajalad otse välja ning maandudes esijalgadele. <ref>PUUDU. </ref>
Põgenemise ajal teevad nad aga valje hoiatavaid norsatusi, sirutades kõrgete hüpete ajal tagajalad otse välja ning maandudes esijalgadele.{{lisa viide}}


==Võimuvõitlus==
==Võimuvõitlus==


Noored isasloomad, kes oma isa poolt karjast välja heidetakse, peavad ennast ise üles töötama nn poissmeeste gruppides. Ainult grupi juhil on õigus territooriumile ning oma [[Geen|geenid]] edasi anda. Selleks, et teada saada, kes sobib grupi juhiks, peetakse vastavaid võitlusi. Oluline pole mitte sarvede pikkus, vaid hoopis looma suurus ja jõud. Kui territooriumit omav isane hakkab kaotama oma jõudu ja kaalu, siis võtab selle üle nn poissmeeste grupi liiderisane. Endine omanik peab liituma teiste noorte impalatega, et edasisteks võitlusteks uuesti jõudu koguda.<ref>Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
Noored isasloomad, kes oma isa poolt karjast välja heidetakse, peavad ennast ise üles töötama nn poissmeeste gruppides. Ainult grupi juhil on õigus territooriumile ning oma [[Geen|geenid]] edasi anda. Selleks, et teada saada, kes sobib grupi juhiks, peetakse vastavaid võitlusi. Oluline pole mitte sarvede pikkus, vaid hoopis looma suurus ja jõud. Kui territooriumit omav isane hakkab kaotama oma jõudu ja kaalu, siis võtab selle üle nn poissmeeste grupi liiderisane. Endine omanik peab liituma teiste noorte impalatega, et edasisteks võitlusteks uuesti jõudu koguda.<ref name="loodusajakiri" />


==Sigimisperiood==
==Sigimisperiood==


Sigimisperioodil võistlevad poissmeestest isased nii territooriumide kui ka emaste pärast. Lastakse kuuldavale valju röhkimist ning sageli toimuvad ka isastevahelised [[Rituaal|ritualiseeritud]] võitlused.<ref>PUUDU</ref><ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref>
Sigimisperioodil võistlevad poissmeestest isased nii territooriumide kui ka emaste pärast. Lastakse kuuldavale valju röhkimist ning sageli toimuvad ka isastevahelised [[Rituaal|ritualiseeritud]] võitlused.<ref name="9cwPk" />


Paaritumine toimub olenevalt levialast eri aegadel: Edela-Aafrikas [[Veebruar|veebruaris]]-[[Märts|märtsis]], [[Ida-Aafrika|Ida-Aafrikas]] [[Oktoober|oktoobris]]-[[November|novembris]]. Emaste [[tiinus]] kestab 6.5 kuud ning enamasti sünnib vaid üks vasikas. Veidi enne [[Poegimine|poegimist]] eralduvad tiined emasloomad karjast ning pärast poegimist ühineb mitu niisugust emast omavahel.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref> Ühinemine tagab parema julgeoleku ning sellisel juhul on kiskjatel neid raskem rünnata. Imetamine kestab neli kuni kuus kuud ning täisikka jõutakse veidi üle aastaselt.<ref>Impala. Kasutatud 05.10.2017 http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala</ref> Alles siis, kui pojad on suuremad ja tugevamad ning jaksavad emaga kaasas käia, liitutakse üldise karjaga.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref>
Paaritumine toimub olenevalt levialast eri aegadel: Edela-Aafrikas [[Veebruar|veebruaris]]-[[Märts|märtsis]], [[Ida-Aafrika|Ida-Aafrikas]] [[Oktoober|oktoobris]]-[[November|novembris]]. Emaste [[tiinus]] kestab 6.5 kuud ning enamasti sünnib vaid üks vasikas. Veidi enne [[Poegimine|poegimist]] eralduvad tiined emasloomad karjast ning pärast poegimist ühineb mitu niisugust emast omavahel.<ref name="9cwPk" /> Ühinemine tagab parema julgeoleku ning sellisel juhul on kiskjatel neid raskem rünnata. Imetamine kestab neli kuni kuus kuud ning täisikka jõutakse veidi üle aastaselt.<ref name="HJNTW" /> Alles siis, kui pojad on suuremad ja tugevamad ning jaksavad emaga kaasas käia, liitutakse üldise karjaga.<ref name="9cwPk" />


==Ohud==
==Ohud==


Kuigi impalaid ei peeta [[Ohustatud liik|ohustatuks]], on suurimaks ohuks nende arvukusele [[salaküttimine]] kaitsealadel. See omakorda mõjutab nende käitumist nagu näiteks elukoha valik või joomiskoha juurde minek.<ref>IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
Kuigi impalaid ei peeta [[Ohustatud liik|ohustatuks]], on suurimaks ohuks nende arvukusele [[salaküttimine]] kaitsealadel. See omakorda mõjutab nende käitumist nagu näiteks elukoha valik või joomiskoha juurde minek.<ref name="zqno2" />


==Tarbimine==
==Tarbimine==


Impalad täidavad ka tarbimise eesmärki. Neid jahitakse [[Safari|safaritel]], tarbitakse kohalikul tasandil ning kasvatatakse [[Eksport|ekspordiks]]. Impalad on kõige enam jahitud antiloobid jahisafaritel [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]] ning nad on populaarsuselt teisel kohal kuivatatud [[liha]] tootmiseks kasutatav liik. Pideva [[Paljunemine|paljunemise]] ning suurepärase kohanemisvõime tõttu on impala saanud põhihuviks ka lihatootmisel ning seda mitte ainult [[Metsloom|metslooma]] [[Farm|farmides]], vaid ka eraldatud kogukondlikel aladel. 2004. aastal oli impala liha oma kaalult kaheksandal kohal eksporditud ulukilihadest [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]].<ref>IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
Impalad täidavad ka tarbimise eesmärki. Neid jahitakse [[Safari|safaritel]], tarbitakse kohalikul tasandil ning kasvatatakse [[Eksport|ekspordiks]]. Impalad on kõige enam jahitud antiloobid jahisafaritel [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]] ning nad on populaarsuselt teisel kohal kuivatatud [[liha]] tootmiseks kasutatav liik. Pideva [[Paljunemine|paljunemise]] ning suurepärase kohanemisvõime tõttu on impala saanud põhihuviks ka lihatootmisel ning seda mitte ainult [[Metsloom|metslooma]] [[Farm|farmides]], vaid ka eraldatud kogukondlikel aladel. 2004. aastal oli impala liha oma kaalult kaheksandal kohal eksporditud ulukilihadest [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]].<ref name="zqno2" />

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="loodusajakiri">[http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="spsgx">Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
<ref name="HJNTW">[http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala Impala] Kasutatud 05.10.2017 </ref>
<ref name="zqno2">[http://www.iucnredlist.org/details/550/0 IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="ZKyfZ">[http://animaldiversity.org/accounts/Aepyceros_melampus/ Lundrigan, B. ja Sproull, K. (2000). Aepyceros melampus impala.] Kasutatud 09.10.2017.</ref>
<ref name="7MT3E">[https://www.livescience.com/52557-impalas.html Bradford, A. (2015). Facts about impalas.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="lAijt">[http://animalia.bio/impala Impala] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="pRnxE">[http://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/i/impala/ Impala] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="9cwPk">Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref>
}}

Redaktsioon: 10. oktoober 2017, kell 14:04

Impala
Isane
Isane
Emane koos pojaga
Emane koos pojaga
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Sugukond Veislased Bovidae
Perekond Aepyceros
Liik Impala
Binaarne nimetus
Aepyceros melampus
Lichtenstein (1812)
Levila
Levila

Impala (Aepyceros melampus) on Aafrika levinumaid antiloope.[1]

Impalad on ühed Aafrika levinuimad antiloobid, kelle pikkus jääb 1,1–1,5 meetri vahemikku ning nende keskmine kaal on 40–65 kilogrammi. [äiskasvanud isaste mass võib võib ulatuda kuni 90 kilogrammini.

Impalate karvkate on ühtlaselt ereruske, vaid ristluupiirkonnas ning kõhul  on värvus veidi heledam. Piki reie tagaosa kulgeb kitsas must vööt. Isaste sarved on peened ja pikad (50-92cm), korrapäraselt lüürakujulised ning peaaegu paralleelsete otstega. Emastel sarved puuduvad.[2]

Impalate eluiga ulatub 12 aastani.[3]

Sarnaselt teistele antiloopidele on ka impalad väga graatsilised loomad, kelle hüpped on lausa võrratud: maast lahti kerkides jääb loom hetkeks õhku rippuma, tõmbab jalad vastu kere ning heidab pea selga. Hüpped võivad toimuda kuni kolme meetri kõrgusele ning 10 meetri kaugusele.[2]

Alamliikideks on harilik impala (Aepyceros melampus ssp. melampus) ja mustpea impala (Aepyceros melampus ssp. petersi).[4] [5]

Arvukus

Kuna impalad on mitmetel kaitsealadel üsna laialt levinud, siis ei peeta neid ohustatud liigiks. Nende koguarvu hinnatakse kahe miljonini ning neist pooled ehk 50% elutsevad eraterritooriumitel või erafarmides (arvukus on seal stabiilne või pigem kasvav) ja 25% looduskaitsealadel (seal on arvukus stabiilne). Ülejäänud 25% impalate koguarv on kas stabiilne või pigem langev.  

Impalate tulevik on kindel seni, kuni nad endiselt eksisteerivad suurtes, adekvaatselt kaitstud ja haldatud populatsioonides kaitsealadel ning erafarmides.[4]

Leviala ja elupaik

Impala leviala on võrdlemisi laialdane, see ulatub Keeniast ja Ugandast lõuna poole läbi Tansaania, Sambia ja Simbabve kuni Mosambiigi, Botsvaania, Mongoolia ja Edela-Aafrikani. Kõige arvukamalt leidub impalasid Tansaanias ja Keenias. Impalad elavad pigem veekogude läheduses, kus on piisavalt rohu- ja metsamaad.[6] Impalad on tüüpilised asukad põõsassavannides, galeriimetsades ja kuivades hõrendikes. Väga harva ja lühikeseks ajaks ilmuvad nad avasteppi. Liik elab enamasti väikeste, 6–15 loomast koosnevate gruppidena, kuid harva moodustavad mõnekümnest isendist koosnevaid karjasid.[2] Impalatel kujunevad välja ka oma territooriumid, mis ulatuvad 80 – 180 hektarini (ha).[7]

Eluviis ja sotsiaalne aktiivsus

Impalad tegutsevad enamasti päevasel ajal, kuid sotsiaalselt kõige aktiivsemad on nad peale koitu ning veidi enne päikeseloojangut ja sellel ajal liigutakse ringi koos karjaga. Öösiti veedetakse aega kas süües või puhates. Impalakarja kuuluvad tavaliselt üks isane ja mitu emast oma vasikatega. Grupi suuruseks on seega keskmiselt 6–15 isendit. Täiskasvanuks sirgunud pojad ajab isasloom grupist minema, mistõttu moodustavad perekarjast omaette karja eri vanuses isased. Noored impalagrupid ühinevad alguses granti gasellide, soovohlude, sebrade või elevantidega, kuid need kooslused on lühiajalised. Impalakarja edasiliikumisel on selle eesotsas sageli mõni vanem emasloom, isane liigub aga kõige taga ning jälgib, et kari ei laguneks.[2] Impalatel on omane ka omalaadne sotsiaalne struktuur. Kui toitu on külluses, muutuvad isased paikseteks. Umbes seitsme ruutkilomeetrisel alal seab end sisse kuus kuni kaheksa isast, kes märgistavad oma territooriumi, kasutades sekreeti ning  väljaheiteid. Seetöttu võib isaseid pidada ka eraklikeks. Samuti on isasloomadel välja kujunenud oma asend, millega annavad märku, kellele see teatud ala kuulub. Seega, kui emaste 10-15-liikmelised karjad liiguvad läbi isaste territooriumite, ei pruugi isased neid läbi lasta, vaid ajavad emased keskossa tagasi. Indlevate emastega isased paarituvad ning samas kaitsevad nad oma territooriumi teiste isaste eest. [1]

Toitumine

Impalad toituvad peamiselt põõsaste pungadest, võrsetest, lehtedest ja rohttaimedest, mis annavad neile energiat ning suurendavad organismis rasva hulka ja lihaste massi. Enamikule antiloopidele sarnaselt käivad ka impalad toitumas nii õhtuti kui ka hommikuti, palav keskpäev veedetakse põõsaste või vihmavarju kujuliste akaatsiate varjus puhates ning mäletsedes. Ka öödel, mil hele kuupaiste, siirduvad impalad tihti toituma. Nad käivad igapäevaselt joomas ning ei lähe kunagi oma joogikohtadest kaugele.[2]

Vaenlased

Impalaid jahivad nii suured kaslased, šaakalid, hüäänid kui ka paavianid. Tundes vaenlase lähedust, algab jõudemonstratsioon, mis väljendub hüplemisena. Vanemad ja tugevamad loomad annavad niiviisi kiskjatele teada, et nende püüded on ilma asjata ning tänu tugevamatele õnnestub nõrgematel loomadel varjuda ning kiskjate lõugade vahelt pääseda.[1]

Vaenlaste eest põgenemisel on impalad kiired jooksjad, kes vajadusel suudavad hüpata isegi kuni 33 meetri kaugusele. Seda tehnikat kasutavad nad nii kiskjate eest põgenemiseks kui ka iseenda lõbustamiseks. Nad suudavad hüpata ka üle põõsaste ja muude takistuste ligi kolme meetri kõrgusele õhku. Üldiselt suudavad jooksvad impalad ületada kõik takistused, mis nende teele ette jäävad.[8]

Põgenemise ajal teevad nad aga valje hoiatavaid norsatusi, sirutades kõrgete hüpete ajal tagajalad otse välja ning maandudes esijalgadele.[viide?]

Võimuvõitlus

Noored isasloomad, kes oma isa poolt karjast välja heidetakse, peavad ennast ise üles töötama nn poissmeeste gruppides. Ainult grupi juhil on õigus territooriumile ning oma geenid edasi anda. Selleks, et teada saada, kes sobib grupi juhiks, peetakse vastavaid võitlusi. Oluline pole mitte sarvede pikkus, vaid hoopis looma suurus ja jõud. Kui territooriumit omav isane hakkab kaotama oma jõudu ja kaalu, siis võtab selle üle nn poissmeeste grupi liiderisane. Endine omanik peab liituma teiste noorte impalatega, et edasisteks võitlusteks uuesti jõudu koguda.[1]

Sigimisperiood

Sigimisperioodil võistlevad poissmeestest isased nii territooriumide kui ka emaste pärast. Lastakse kuuldavale valju röhkimist ning sageli toimuvad ka isastevahelised ritualiseeritud võitlused.[9]

Paaritumine toimub olenevalt levialast eri aegadel: Edela-Aafrikas veebruaris-märtsis, Ida-Aafrikas oktoobris-novembris. Emaste tiinus kestab 6.5 kuud ning enamasti sünnib vaid üks vasikas. Veidi enne poegimist eralduvad tiined emasloomad karjast ning pärast poegimist ühineb mitu niisugust emast omavahel.[9] Ühinemine tagab parema julgeoleku ning sellisel juhul on kiskjatel neid raskem rünnata. Imetamine kestab neli kuni kuus kuud ning täisikka jõutakse veidi üle aastaselt.[3] Alles siis, kui pojad on suuremad ja tugevamad ning jaksavad emaga kaasas käia, liitutakse üldise karjaga.[9]

Ohud

Kuigi impalaid ei peeta ohustatuks, on suurimaks ohuks nende arvukusele salaküttimine kaitsealadel. See omakorda mõjutab nende käitumist nagu näiteks elukoha valik või joomiskoha juurde minek.[4]

Tarbimine

Impalad täidavad ka tarbimise eesmärki. Neid jahitakse safaritel, tarbitakse kohalikul tasandil ning kasvatatakse ekspordiks. Impalad on kõige enam jahitud antiloobid jahisafaritel Lõuna-Aafrikas ning nad on populaarsuselt teisel kohal kuivatatud liha tootmiseks kasutatav liik. Pideva paljunemise ning suurepärase kohanemisvõime tõttu on impala saanud põhihuviks ka lihatootmisel ning seda mitte ainult metslooma farmides, vaid ka eraldatud kogukondlikel aladel. 2004. aastal oli impala liha oma kaalult kaheksandal kohal eksporditud ulukilihadest Lõuna-Aafrikas.[4]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.
  3. ↑ 3,0 3,1 Impala Kasutatud 05.10.2017
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017.
  5. ↑ Lundrigan, B. ja Sproull, K. (2000). Aepyceros melampus impala. Kasutatud 09.10.2017.
  6. ↑ Bradford, A. (2015). Facts about impalas. Kasutatud 05.10.2017.
  7. ↑ Impala Kasutatud 05.10.2017.
  8. ↑ Impala Kasutatud 05.10.2017.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Impala&oldid=4763915"