Salaküttimine
- Märksõna "salakütt" suunab siia. Samanimelise filmi kohta vaata alajaotust Karikakramäng#Salakütt
Salaküttimine on ebaseaduslik küttimine, mille käigus jahiulukeid jälitatakse, püütakse, surmatakse ja omandatakse jahiluba omamata,[1] keelatud kohas, keelatud ajal, keelatud viisil või keelatud jahipidamisvahenditega.[2] Salaküttimisega tegeleja on salakütt. Salaküttimisega kahjustatakse loodust, kuna keelatud ajal ja keelatud viisil või keelatud liikide küttimine vähendab asurkonna hulka ettenähtust rohkem ja rikub liikide tasakaalu, ohustab liikide ellujäämist.[3][4][5]
Salaküttimine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis hakati küttimist reguleerima pärast 1934. aastat, kui vastu võeti jahiseadus[2]. Seaduses olid kirjas keelatud jahipidamisviisid[2].[küsitav]
Eesti tänapäevast jahipidamist reguleerib 2013. aasta jahiseadus. Seaduse järgi teevad salaküttimise järelevalvet näiteks keskkonnakaitseinspektorid.[2] Salaküttimine on karistatav väärteo- või kriminaalkorras.[2]
Keskkonnaametil tuli 2020-aastatel tegeleda keskmiselt 20 salaküttimise juhtumiga aastas.[1] 2024. aastal esitati kriminaalkaristus neljale salakütile.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 ERR, Taavi Eilat | (12. november 2025). ""Pealtnägija": salaküttide jultunud tegevus jahmatas jahimehi". ERR. Vaadatud 13. novembril 2025.
- 1 2 3 4 5 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 281
- ↑ Redford, K. (1992). "The Empty Forest" (PDF). BioScience. 42 (6): 412–422. DOI:10.2307/1311860. JSTOR 1311860. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. november 2013.
- ↑ Harrison, R., Sreekar, R., Brodie, J. F., Brook, S. et al. "Impacts of hunting on tropical forests in Southeast Asia" Conservation Biology, Vol. 30. No. 5 (2016). pp. 972–981.
- ↑ Dobson, A.; Lynes, L. (2008). "How does poaching affect the size of national parks?". Trends in Ecology and Evolution. 23 (4): 177–180. Bibcode:2008TEcoE..23..177D. DOI:10.1016/j.tree.2007.08.019. PMID 18313793.