Vasikas

Vasikas on paljude veislaste ja hirvlaste varajases vanusejärgus loom.^[1] Sõltuvalt sugupoolest eristatakse pullvasikat lehmvasikast.^[1] Kitsamas tähenduses on vasikas alla ühe aasta vanune veis, keda kasvatatakse peamiselt piima- või lihakarjana või aretuse eesmärgil. Piimakarjades eraldatakse vasikad emadest varakult ja neid toidetakse kas piima või piimaasendajatega, et tagada nõuetekohane toitumine.^[2] Vasikate heaolu ja käsitsemine on seadusega reguleeritud, näiteks Eesti Loomakaitseseaduses,^[3] mis sätestab humaanse pidamise nõuded. Tervise jälgimine on oluline, kuna imetajatel toimuvad arenguprotsessid, näiteks vererõhu muutused kasvuperioodil.^[4]

Kasv ja areng

Vasikad sünnivad tavaliselt kehakaaluga 30–50 kg. Esimestel elutundidel on oluline, et vasikas saaks ternespiima, kuna see sisaldab antikehi, mis tugevdavad vastsündinu immuunsüsteemi.^[1] Kasvukiirus sõltub toitumise kvaliteedist ning keskkonnatingimustest. Võõrutamine toimub tavaliselt 8–12 nädala vanuselt, pärast mida alustatakse järk-järgult tahke sööda andmist.

Tervis ja veterinaarhooldus

Vasikad on vastuvõtlikud mitmetele haigustele, sealhulgas soolepõletikule, hingamisteede nakkustele ja parasiitidele. Vererõhu muutused ning vereringesüsteemi areng on olulised tervisenäitajad.^[4] Haiguste ennetamiseks tehakse vasikatele sageli profülaktilisi vaktsineerimisi ning antakse vitamiinipreparaate. Regulaarne terviseseire aitab haigusi ennetada ja parandab ellujäämist.

Väljapraakimine ja majandamismeetodid

Vasikate väljapraakimine põhineb sageli andmepõhistel hindamistel, mille aluseks on tootlikkus, geneetilised kõrvalekalded või terviseprobleemid.^[2] Loomade karjast eemaldamise põhjused dokumenteeritakse väljapraakimise koodide abil. Tõhus karjahaldus aitab parandada järelkasvu kvaliteeti ja toetab karja üldist tervislikku seisundit.

Õiguslikud ja eetilised aspektid

Eestis reguleerib vasikate pidamist Loomakaitseseadus, mis nõuab loomade heaolu tagamist kõigis arenguetappides.^[3] Seadus sätestab nõuded pidamistingimustele, hooldusele ja transpordile. Samuti on tähtis eetiline kaalutlus, et loomadega käitutakse väärikalt ja inimlikult.

Majanduslik ja põllumajanduslik tähtsus

Vasikad on olulised tuluallikad nii piima- kui lihatootmises. Tõuaretuse kaudu valitakse välja vasikad, kellel on kõrge toodangupotentsiaal.^[2] Nõudlus kvaliteetse liha ja piima järele on kasvanud, mis tõstab vajadust tõhusa vasikakasvatuse järele.

Viited

1 2 3 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü). (2009). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 412.
1 2 3 Pinedo, P. J., De Vries, A., & Webb, D. W. (2016). Dynamics of culling risk with disposal codes reported by Dairy Herd Improvement dairy herds. - Journal of Dairy Science, 99(5), 3709–3715. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022030216001363
1 2 Riigikogu. (2015). Loomakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/211155
1 2 Sisson, D. D., & Schaeffer, D. J. (2000). Changes in systolic blood pressure over time in healthy dogs: A prospective study of 61 dogs. - Journal of Veterinary Internal Medicine, 14(2), 120–125. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1939-1676.2000.tb02278.x

[entsu2-1] 1 2 3 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü). (2009). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 412.

[pinedo2-2] 1 2 3 Pinedo, P. J., De Vries, A., & Webb, D. W. (2016). Dynamics of culling risk with disposal codes reported by Dairy Herd Improvement dairy herds. - Journal of Dairy Science, 99(5), 3709–3715. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022030216001363

[loomakaitse2-3] 1 2 Riigikogu. (2015). Loomakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/211155

[sisson2-4] 1 2 Sisson, D. D., & Schaeffer, D. J. (2000). Changes in systolic blood pressure over time in healthy dogs: A prospective study of 61 dogs. - Journal of Veterinary Internal Medicine, 14(2), 120–125. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1939-1676.2000.tb02278.x

[1]

[2]

[3]

[4]