Elmar Tambek: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
== Elulugu == |
== Elulugu == |
||
Elmar Tambek õppis [[Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia|Peterburis sõjameditsiini akadeemias]] |
Elmar Tambek õppis [[Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia|Peterburis sõjameditsiini akadeemias]]. 1918. aastal pöördus Eestisse tagasi ja osales vabadussõjas, aastatel 1920–1929 oli kaadriohvitser (teenis 2. Suurtükiväepolgus, 2. Diviisi suurtükiväes, sõjaministeeriumis, sõjaväe ringkonnakohtus ja sõjaväe prokuratuuris, 1924–1929 kohtu-uurija ja abiprokurör). |
||
20. detsembril 1920 lõpetas Sõjakooli sõjaaegse ratsaväe kursuse ja kõrgendati lipnikuks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202752&img=era0031_001_0000242_00009_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e12524291658001ca19cd8052993cdd6</ref>. 1921–1925 (lõpetas) õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. 1929–1937 oli prokurör [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. [[Politseikool]]i [[kriminaalõigus]]e ja [[kriminoloogia]] õppejõud. |
20. detsembril 1920 lõpetas Sõjakooli sõjaaegse ratsaväe kursuse ja kõrgendati lipnikuks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202752&img=era0031_001_0000242_00009_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e12524291658001ca19cd8052993cdd6</ref>. 1921–1925 (lõpetas) õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. 1929–1937 oli prokurör [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. [[Politseikool]]i [[kriminaalõigus]]e ja [[kriminoloogia]] õppejõud. |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Alates [[1. september|1. septembrist]] [[1938]] kuni surmani (kinnitatud jätkuvalt ametis olevaks [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] poolt [[29. detsember|29. detsembril]] [[1973]]) oli ta [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] ülem. |
Alates [[1. september|1. septembrist]] [[1938]] kuni surmani (kinnitatud jätkuvalt ametis olevaks [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] poolt [[29. detsember|29. detsembril]] [[1973]]) oli ta [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] ülem. |
||
Aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Elmar Tambek Äraviidud ja Mobiliseeritud Eestlaste Registreerimise ja Otsimise Keskuse [[ZEV]] (saksa ''Zentralstelle zur Erfassung der Verschleppten und mobilisierten Esten'') juhataja. |
|||
Põgenes 1944 [[Saksamaa]]le (oli seal [[Eesti Toimkond|Eesti Toimkonna]] juhataja Berliinis, hiljem [[Detmold]]is<ref>Uus kartoteek valmistamisel. Eesti Sõna, 24. märts 1945, nr. 21, lk. 2.</ref>), asus 1947 [[Inglismaa]]le ja 1952 [[Kanada]]sse. Töötas haiglas sanitarina. |
Põgenes 1944 [[Saksamaa]]le (oli seal [[Eesti Toimkond|Eesti Toimkonna]] juhataja Berliinis, hiljem [[Detmold]]is<ref>Uus kartoteek valmistamisel. Eesti Sõna, 24. märts 1945, nr. 21, lk. 2.</ref>), asus 1947 [[Inglismaa]]le ja 1952 [[Kanada]]sse. Töötas haiglas sanitarina. |
||
Redaktsioon: 17. september 2017, kell 21:13
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2017) |
Elmar Tambek (24. detsember 1897 Kavastu küla, Vihula vald, Virumaa – 26. juuni 1991 Vancouver, Kanada) oli Eesti jurist ja sõjaväelane (kapten).
Elulugu
Elmar Tambek õppis Peterburis sõjameditsiini akadeemias. 1918. aastal pöördus Eestisse tagasi ja osales vabadussõjas, aastatel 1920–1929 oli kaadriohvitser (teenis 2. Suurtükiväepolgus, 2. Diviisi suurtükiväes, sõjaministeeriumis, sõjaväe ringkonnakohtus ja sõjaväe prokuratuuris, 1924–1929 kohtu-uurija ja abiprokurör).
20. detsembril 1920 lõpetas Sõjakooli sõjaaegse ratsaväe kursuse ja kõrgendati lipnikuks[1]. 1921–1925 (lõpetas) õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1929–1937 oli prokurör Rakveres ja Tallinnas. Politseikooli kriminaalõiguse ja kriminoloogia õppejõud.
Alates 1. septembrist 1938 kuni surmani (kinnitatud jätkuvalt ametis olevaks Tõnis Kindi poolt 29. detsembril 1973) oli ta Vabariigi Presidendi Kantselei ülem.
Aastatel 1941–1944 oli Elmar Tambek Äraviidud ja Mobiliseeritud Eestlaste Registreerimise ja Otsimise Keskuse ZEV (saksa Zentralstelle zur Erfassung der Verschleppten und mobilisierten Esten) juhataja.
Põgenes 1944 Saksamaale (oli seal Eesti Toimkonna juhataja Berliinis, hiljem Detmoldis[2]), asus 1947 Inglismaale ja 1952 Kanadasse. Töötas haiglas sanitarina.
Tema poeg oli filmirežissöör Ülo Tambek.
Teos
- Tõus ja mõõn (Toronto 1964, 2. trükk Tallinn 1993)
Väljavõte teosest, Elmar Tambek. „TÕUS JA MÕÕN” lk.256-273
Tunnustused
Kirjandus
- Album Academicum Universitas Tartuensis 1918–1944. II köide. Tartu, 1994. Lk. 123.
- E. Tambeki vastus A. Lutsule. Võitleja, september 1970.
- "Armas president, aita!" 13.000 kirja vabariigi esimesele kodanikule. Päevaleht, 14. juuni 1940, nr. 157, lk. 5.
Viited
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202752&img=era0031_001_0000242_00009_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e12524291658001ca19cd8052993cdd6
- ↑ Uus kartoteek valmistamisel. Eesti Sõna, 24. märts 1945, nr. 21, lk. 2.
