B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}} |
||
[[Pilt:Niacinstr.png|pisi|Niatsiini struktuurvalem]] |
[[Pilt:Niacinstr.png|pisi|Niatsiini struktuurvalem]] |
||
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka mitmesuguse struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d ning endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid, millel on B<sub>3</sub>- |
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka mitmesuguse struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d ning endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid, millel on B<sub>3</sub>-vitamiini laadne toime. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e hulka ja see on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.<ref>ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> |
||
==Nomenklatuur ja süstemaatika== |
==Nomenklatuur ja süstemaatika== |
||
| 41. rida: | 41. rida: | ||
Defitsiidi korral on häiritud nii [[katabolism|kataboolsed protsessid]] kui ka redutseerivad sünteesid. |
Defitsiidi korral on häiritud nii [[katabolism|kataboolsed protsessid]] kui ka redutseerivad sünteesid. |
||
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. |
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib defitsiit kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. |
||
Defitsiidi esmatunnused: |
Defitsiidi esmatunnused: |
||
| 52. rida: | 52. rida: | ||
* [[glossiit]]. |
* [[glossiit]]. |
||
Kestev defitsiit tekitab [[pellagra]], mida |
Kestev defitsiit tekitab [[pellagra]], mida iseloomustavad [[dermatiit]], [[diarröa]] ja [[dementsus]] (nõdrameelsus). |
||
---- |
---- |
||
Tema funktsionaalset taset hinnatakse [[erütrotsüüt]]ide NAD sisalduse määramise kaudu. |
Tema funktsionaalset taset hinnatakse [[erütrotsüüt]]ide NAD sisalduse määramise kaudu. |
||
| 76. rida: | 76. rida: | ||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
===Meditsiinis=== |
===Meditsiinis=== |
||
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref>Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies |
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref>Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies], History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>''</ref> |
||
==Kassid== |
==Kassid== |
||
| 99. rida: | 99. rida: | ||
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid == |
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid == |
||
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small>(saksa keeles)</small>'' |
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small>(saksa keeles)</small>'' |
||
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> |
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>'' |
||
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> |
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>'' |
||
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)] |
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)] |
||
Redaktsioon: 20. juuni 2017, kell 21:01
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2016) |
B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.[1]B3-vitamiinid on ka mitmesuguse struktuuriga orgaanilised biomolekulid ja eksogeensed mikrotoitained ning endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid, millel on B3-vitamiini laadne toime. B3-vitamiin loetakse B-rühma vitamiinide hulka ja see on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku organismide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. B3-vitamiinid on ka tunnustatud söödalisandid ning ravimpreparaadid. B3-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B3-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.[2]
Nomenklatuur ja süstemaatika
- IUPAC nimetus – Pyridine-3-carboxylic acid.
- CAS-number on 59-67-6.
Farmakoterapeutiline rühm
- ATC-koodid: A11HA01- nikotiinamiid jt;
- ATCvet-kood- QA11HA01.[3]
Vananenud terminid
- Antipellagra vitamiin, PP vitamiin, antipellagra faktor.
Nikotiinamiid on koensüümide NAD ja NADP reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
Biokeemilised indiviidid
Inimene
Saamine
Toidus on mõlemad püridiini derivaadid[4] koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin; need imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.
Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.
Biofunktsioonid
Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:
- PyrDH,
- AKGDH,
- rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid,
- redutseerivad ensüümid jne.
Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.
Defitsiit
Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib defitsiit kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.
Defitsiidi esmatunnused:
- lihaste nõrkus
- väsimus
- depressioon
- anoreksia
- oksendamine
- naha kahjustused
- glossiit.
Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustavad dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).
Tema funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.
Manustamine
RDA:
- meestel 16–20 mg
- naistel 14–17 mg
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.
Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu üldkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250 mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150 mg ja 400 mg.
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.
Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.
Kliiniline meditsiin
Pikemalt artiklis Pellagra
RHK – 10 liigitab niatsiinivaeguse avitaminoosi jaotisse Toitumusvaeguse muud liigid E 52 – niatsiinivaegus (pellagra).
Kasutamine
Meditsiinis
- 1955. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab kolesterooli.[5]
Kassid
Kasside seedeelundkonnal ei ole biovõimekust aminohappe trüptofaani biomuunduseks niatsiiniks.[6]
Avastamine
Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiinidefitsiiti.[7]
- 1867. aastal valmistas saksa keemik C.Huber nikotiini töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C6H5NO2(nikotiinhape).[8]
- 1873. aastal uuris Hugo Weidel nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.[10]
- Kazimierz Funk arvas enda poolt riisikliidest keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud Suzuki,U., Shimamura,U. ja Odake, S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga amiinide klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k m-Pyridin-karbonsäure).[11]
- 1937. aastal avastas Conrad Arnold Elvehjem biomolekuli, mis hiljem nimetati niatsiiniks.
Vaata ka
Viited
- ↑ Litwack 2008:808
- ↑ ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)
- ↑ Fox,McSweeney 1998:279
- ↑ Frances Rachel Frankenburg Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies, History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Feline Nutrition Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Litwack 2008:814
- ↑ David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
- ↑ C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember 1870.
- ↑ [1]
- ↑ Funk, lk 6,35, 1914
Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid
- Casimir Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- Patrick F. Fox, Paul L. H. McSweeney, Dairy Chemistry and Biochemistry, Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)
- Gerald Litwack, Human Biochemistry and Disease, Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)
- sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)
Lisalugemist
THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR, J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149, (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)
Välisallikad
- B3-vitamiin Sissekanne saidil (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)