Oandu lade: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] Tõrremäe kihistik, [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] Saku kihistik, [[Mosseni kihistu]] Plunge kihistik ja Lukštai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m<ref name="EE"/>. |
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] Tõrremäe kihistik, [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] Saku kihistik, [[Mosseni kihistu]] Plunge kihistik ja Lukštai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m<ref name="EE"/>. |
||
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea]] lähedalt ja lõppeb [[Kuremäe]] lähedal, läbides teel [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu]]<ref name="EE"/>. |
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea]] lähedalt ja lõppeb [[Kuremäe]] lähedal, läbides teel [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu]]<ref name="EE"/>. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> |
||
Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Vasalemma]]s, [[Saku]]s<ref name="EE"/>. |
Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Vasalemma]]s, [[Saku]]s<ref name="EE"/>. |
||
Redaktsioon: 8. märts 2017, kell 16:34
Oandu lade (vananenud nimetus: Vasalemma lade) on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade)[1]. Oandu lade lamab Keila lademel ja temal lasub Rakvere lade; koos Rakvere lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1934. Lademe stratotüübiks on Oandu paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Piilse 7909 puurauk.[2]
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Tõrremäe kihistik, Hirmuse kihistu, Vasalemma kihistu Saku kihistik, Mosseni kihistu Plunge kihistik ja Lukštai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m[1].
Lademe avamusala algab Põõsaspea lähedalt ja lõppeb Kuremäe lähedal, läbides teel Vasalemma, Aegviidu, Rakvere ja Oandu[1]. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[3]
Lade paljandub nt Vasalemmas, Sakus[1].
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi[4]. Kagu-Eestis moodustavad lademe must kiltkivi ja mergel.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 375.
- ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
| Ladestu | Ladestik | Lade | kivimiline koostis avamusel | paksus |
|---|---|---|---|---|