Programmeerimiskeel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. september 2016, kell 04:30

Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).

Programmeerimiskeeli liigitatakse peamiselt toetatud programmeerimise paradigmade ja tüüpimise järgi.

Mõned programmeerimiskeeled on standardiseeritud.

Ajalugu

Esimesed arvutid olid käsitsi programmeeritavad: selleks, et panna ta teistsugust ülesannet täitma, tuli ta osaliselt lahti ühendada ja pisut teistmoodi uuesti kokku panna. Võrdle näiteks telefonikeskjaama kommutaatoriga.

1945 avaldas John von Neumann kaks olulist ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele:

arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida
conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning teekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid).

Kõigepealt arenesid masinakeeled.

Seejärel assemblerkeeled, mis olid põhimõtteliselt needsamad masinakeeled inimsõbralikumas vormis.

1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks.^[viide?]

1957 ilmus esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel Fortran koos esimese kompilaatoriga, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. Fortranist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud.

Fortran oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. Selle keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid massiividesse ja kirjetesse.

1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel Lisp. See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite hulgast. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.

Kood kui osa kultuurist

Soome arvutiprogrammeerija Linda Liukas on arvamusel, et kood on kultuur ja seda mõjutab oluliselt keskkond, milles seda kirjutatakse.^[1] Paljud programmeerimiskeelte keelenditest põhinevad inglisekeelel, on olemas ka teistel, nt eesti keele põhjal loodud programmeerimiskeeli.^[viide?]

Programmeerimiskeelte loend

Vaata ka

Programmeerimise paradigma

↑ Linda Liukas: "Kas arvuti peale tohib karjuda ja teda lüüa?"

[1] Linda Liukas: "Kas arvuti peale tohib karjuda ja teda lüüa?"

[1]

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 == Kood kui osa kultuurist ==
-[[Soome]] arvuti[[programmeerija]] [[Linda Liukas]] on arvamusel, et kood on kultuur ja seda mõjutab oluliselt keskkond, milles seda kirjutatakse.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/areen/linda-liukas-kas-arvuti-peale-tohib-karjuda-ja-teda-luua?id=75651741 Linda Liukas: "Kas arvuti peale tohib karjuda ja teda lüüa?"]
+[[Soome]] arvuti[[programmeerija]] [[Linda Liukas]] on arvamusel, et kood on kultuur ja seda mõjutab oluliselt keskkond, milles seda kirjutatakse.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/areen/linda-liukas-kas-arvuti-peale-tohib-karjuda-ja-teda-luua?id=75651741 Linda Liukas: "Kas arvuti peale tohib karjuda ja teda lüüa?"]</ref>
+Paljud programmeerimiskeelte [[keelend]]itest põhinevad inglisekeelel, on olemas ka teistel, nt eesti keele põhjal loodud programmeerimiskeeli.{{lisa viide}}
-</ref>
 ==Programmeerimiskeelte loend==