Ada (programmeerimiskeel)

Allikas: Vikipeedia
Ada
Paradigma imperatiivne, struktureeritud, objektorienteeritud
Väljalaskeaeg 1983
Looja Jean Ichbiah, edasiarendaja S. Tucker Taft
Viimane väljalase Ada 2005 (2005)
Tüüpimine staatiline, tugev, turvaline, nominatiivne
Implementatsioonid GNAT
Dialektid Ada 83, Ada 95, Ada 2005
Mõjutatud keeltest ALGOL 68, Pascal, C++ (Ada 95), Smalltalk (Ada 95), Java (Ada 2005)
Mõjutanud keeli C++, Eiffel, PL/SQL, VHDL, Ruby

Ada on kõrgtaseme üldotstarbeline algoritmiline protseduurne kompileeritav reaaalaja programmeerimiskeel.

Ada valmistas 1979. aastal Prantsusmaa ettevõte CII-Honywell-Bull Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi tellimusel. Programmeerimiskeelt loova meeskonna juht oli Jean Ichbiah.

Ada on rahvusvaheline standard. Selle viimane versioon Ada 2005 kuulub ISO/ANSI standardi alla. [1]

Programmeerimiskeel sai oma nime Ada Lovelace`i (1815–1852) järgi, keda peetakse sageli esimeseks programmeerijaks[2].

Hello, world[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello world programm Adas:

with TEXT_IO;

procedure HELLO is
begin
   TEXT_IO.PUT_LINE ("Hello, world!");
end HELLO;

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ISO-8652:1995
  2. J. Fuegi and J. Francis, "Lovelace & Babbage and the creation of the 1843 'notes'." Annals of the History of Computing 25 #4 (oktoober-detsember 2003): lk. 16–26. Digital Object Identifier