Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000

Liigestus

Liivi laht

Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel.

Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.

Hoovused

Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.

Elustik

Taimestik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi.

Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.

Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit.

Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid.

Loomastik

Tüüpiliste Läänemere karpide kojad, mida võib rannalt leida: 1. Liiva-uurikkarp (väike) 2. Söödav rannakarp 3. Söödav südakarp 4. Balti lamekarp 5. Kaunkarplane Ensis sp 6. Liiva-uurikkarp (suurem)

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.

Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) jpt.

Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Võõrliigid

Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.

Tähtsamaid võõrliike:

• Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom)
• karbiline Mytilopsis leucophaeata
• vesikirbuline Cercopagis pengoi
• kümnejalaline Palaemon elegans
• kirpvähiline Gammarus tigrinus
• vaguviburvetikas Prorocentrum minimum

Läänemere laevaliiklus

 Pikemalt artiklis Läänemere laevaliiklus

Vaata ka

• Läänemere maad
• Läänemere regioon
• HELCOM

Välislingid

• "Läänemere regioon XX sajandil"
• WWF Baltic Sea Manifesto - Leadership and concerted action to save the Baltic Sea, 22. august 2007
• WWF Baltic Sea Scorecard - Baltic marine rescue, 22. august 2007
• "Maailma Looduse Fond põrmustas Eesti töö Läänemere kaitsel" Postimees, 24. august 2007
• Tarmo Soomere: "Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus" Eesti Loodus, juuni 2006
• Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused Eesti Loodus, 2010, nr 2
• Tarmo Soomere, Steven R. Bishop, Maija Viška, Andrus Räämet, An abrupt change in winds that may radically affect the coasts and deep sections of the Baltic Sea, Climate Research (Clim Res), Vol. 62: 163–171, 2015
• Marju Himma, "Eesti teadlased leidsid õhuvoolude muutusest võimaliku põhjuse Läänemere soolsuse vähenemisele" ERR Novaator, 9. juuli 2015
• "TTÜ teadur: Soome laht on vähem saastatud kui Läänemeri Gotlandi saare ümbruses" ERR Novaator, 8. jaanuar 2016