Läänemeri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md.jpg|pisi|Läänemeri märtsis 2000]]
[[Pilt:BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md.jpg|pisi|Läänemeri märtsis 2000]]
'''Läänemeri''' ehk [[Limneameri]] (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=balti+meri&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb KNAB]</ref>) on [[Atlandi ookean]]i [[sisemeri]], mis piirab [[Eesti]]t põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Saksamaa]], [[Taani]], [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Venemaa]].


== Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes ==
Läänemerd ühendavad [[Põhjameri|Põhjamerega]] madalad ja kitsad [[Taani väinad]]. Mõned loevad Läänemere osaks ka [[Kattegati väin]]a Taani ja Rootsi vahel.

== Füüsiline iseloomustus ==
Läänemere pindala on 373 000 km<sup>2</sup>, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km<sup>2</sup><ref name="Läänemeri">Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 228</ref>. Läänemere maht on 21 721 km<sup>3</sup>, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m ([[Landsorti süvik]])<ref name="Läänemeri" />.Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).

== Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes ==
*[[eesti keel]]es ''Läänemeri''
*[[kašuubi keel]]es ''Bôłt''; ka ''Wiôldżé Mòrzé''
*[[leedu keel]]es ''Baltijos jūra''
*[[liivi keel]]es ''Vālda mer''
*[[läti keel]]es ''Baltijas jūra''; ka ''Dižjūra''
*[[poola keel]]es ''Bałtyckie Morze'', ''Bałtyk''
*[[rootsi keel]]es ''Östersjön''
*[[saami keel]]es ''Nuortamearra''
*[[saksa keel]]es ''Ostsee''
*[[soome keel]]es ''Itämeri''
*[[taani keel]]es ''Østersøen''
*[[valgevene keel]]es ''Балтыйскае мора''
*[[vene keel]]es ''Балтийское море''

Idaslaavlased kutsusid veel [[18. sajand]]il Läänemerd [[Varjaagid]]e mereks (vene Варяжское море; inglise ''Varangian Sea'').<ref>*[[John Mottley]] (1692–1750): The history of the life and reign of the Empress Catharine. Book 1. London [[1744]] [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Mottley%2C%20John%2C%201692-1750%22 archive org] [http://books.google.com/books?id=WRMCAAAAYAAJ&pg=PA1#v=onepage&q=&f=false lk.1]</ref> Vanarooma allikates on Läänemerd nimetatud Sueebide mereks (''Mare Suebicum'').


== Liigestus ==
== Liigestus ==

Redaktsioon: 17. märts 2016, kell 09:37

Läänemeri märtsis 2000

Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes

Liigestus

Liivi laht

Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel.

Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.

Hoovused

Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.

Elustik

Taimestik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[1].

Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.

Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit.

Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid.

Loomastik

Tüüpiliste Läänemere karpide kojad, mida võib rannalt leida: 1. Liiva-uurikkarp (väike) 2. Söödav rannakarp 3. Söödav südakarp 4. Balti lamekarp 5. Kaunkarplane Ensis sp 6. Liiva-uurikkarp (suurem)

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.

Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) jpt.

Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Võõrliigid

Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[2]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.

Tähtsamaid võõrliike:

Läänemere laevaliiklus

 Pikemalt artiklis Läänemere laevaliiklus

Vaata ka

Viited

  1. Trei, T. (1974). Merebotaanilisest uurimistööst Eestis. – Eesti Loodus 4: 392–396
  2. Itämeren elämä, www.itameriportaali.fi

Välislingid