Vello Salum: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Vello Salum''' ([[5. juuli]] [[1933]] [[Elistvere]] – [[30. november]] [[2015]] [[Viljandi]]) oli eesti vaimulik ja poliitik. |
'''Vello Salum''' ([[5. juuli]] [[1933]] [[Elistvere]] – [[30. november]] [[2015]] [[Viljandi]]) oli eesti vaimulik ja poliitik. |
||
==Elulugu== |
|||
Salum lõpetas [[1952]]. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i |
Vahe talus Elistveres [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] sündinud Vello Salum lõpetas [[1952]]. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i ja 1957. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[hüdromelioratsioon]]i erialal ning töötas aastatel 1957–1962 maaparandajana [[Türi]]l. |
||
Aastatel 1961–1970 õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Salum ordineeriti kirikuõpetajaks [[16. juuni]]l [[1970]]. Ta oli aastatel 1970–1980 [[Ambla Maarja kogudus]]e õpetaja (hooldas veel 1970–1980 [[Aegviidu Aleksandri kogudus]]t ja 1978–1980 [[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus]]t). |
|||
Aastatel 1983–2003 oli Salum [[Pilistvere Andrease kogudus]]e õpetaja ja 1986–1993 [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja<ref>Konrad Veem. Eesti Vaba Rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. EVR, Stockholm, 1988.</ref> ning aastast 2003 kuni surmani [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] õpetaja emeeritus. |
|||
Vello Salum suri [[30. november|30. novembril]] [[2015]] [[Viljandi]]s ja ta maeti [[10. detsember|10. detsembril]] [[2015]] [[Pilistvere kalmistu]]le. |
Vello Salum suri [[30. november|30. novembril]] [[2015]] [[Viljandi]]s ja ta maeti [[10. detsember|10. detsembril]] [[2015]] [[Pilistvere kalmistu]]le. |
||
== |
==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== |
||
Aastal 1980 sattus Vello Salum kiriku ja riigi suhteid lahkava kirjutise "Kirik ja rahvus" välismaal ilmumise tõttu poliitilise tagakiusamise osaliseks ja ta paigutati [[KGB]] mahitusel sunniviisilisele |
Aastal 1980 sattus Vello Salum kiriku ja riigi suhteid lahkava kirjutise "Kirik ja rahvus" välismaal ilmumise tõttu poliitilise tagakiusamise osaliseks ja ta paigutati [[KGB]] mahitusel sunniviisilisele [[psühhiaatria]]ravile. |
||
Repressioonide järel sai Vello Salumi elu- ja töökohaks [[Pilistvere]]. Eesti Põllumajanduse Akadeemias omandatud [[melioraator]]ioskused võimaldasid tal luua Pilistverre tehisjärved ning kujundada räämas ja troostitust paigast kaunis Kesk-Eesti küla. Eestimaa keskpunktiks peetud külla rajas ta [[pastoraat|pastoraadi]], represseeritute muuseumi ja stalinismiohvrite mälestusmärgi – kivikangru.<ref name="IRL">[http://www.irl.ee/uudised/011215/jarelhuue-vello-salumile Järelhüüe Vello Salumile] IRL, 01.12.2015</ref> 1980-ndate aastate lõpus kujunes Pilistverest tänu Salumile Eesti rahvusliku iseteadvuse ja vaimse ärkamise üks keskusi.<ref name="IRL" /> |
|||
Salum on [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] asutajaliige. Ta kuulus aastatel 1990–1992 [[Eesti Komitee]]sse ja oli 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastast 1991 olnud [[Kõo vald|Kõo]] vallavolikogu aseesimees. Samuti on ta kuulunud [[Uku Masingu kolleegium]]i<ref>http://www.postimees.ee/?id=150626</ref>. |
Salum on [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] asutajaliige. Ta kuulus aastatel 1990–1992 [[Eesti Komitee]]sse ja oli 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastast 1991 olnud [[Kõo vald|Kõo]] vallavolikogu aseesimees. Samuti on ta kuulunud [[Uku Masingu kolleegium]]i<ref>http://www.postimees.ee/?id=150626</ref>. |
Redaktsioon: 11. detsember 2015, kell 19:00
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vello Salum (5. juuli 1933 Elistvere – 30. november 2015 Viljandi) oli eesti vaimulik ja poliitik.
Elulugu
Vahe talus Elistveres Äksi kihelkonnas sündinud Vello Salum lõpetas 1952. aastal Jõgeva Keskkooli ja 1957. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia hüdromelioratsiooni erialal ning töötas aastatel 1957–1962 maaparandajana Türil.
Aastatel 1961–1970 õppis ta EELK Usuteaduse Instituudis. Salum ordineeriti kirikuõpetajaks 16. juunil 1970. Ta oli aastatel 1970–1980 Ambla Maarja koguduse õpetaja (hooldas veel 1970–1980 Aegviidu Aleksandri kogudust ja 1978–1980 Järva-Madise Püha Matteuse kogudust).
Aastatel 1983–2003 oli Salum Pilistvere Andrease koguduse õpetaja ja 1986–1993 Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja[1] ning aastast 2003 kuni surmani Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetaja emeeritus.
Vello Salum suri 30. novembril 2015 Viljandis ja ta maeti 10. detsembril 2015 Pilistvere kalmistule.
Ühiskondlik ja poliitiline tegevus
Aastal 1980 sattus Vello Salum kiriku ja riigi suhteid lahkava kirjutise "Kirik ja rahvus" välismaal ilmumise tõttu poliitilise tagakiusamise osaliseks ja ta paigutati KGB mahitusel sunniviisilisele psühhiaatriaravile.
Repressioonide järel sai Vello Salumi elu- ja töökohaks Pilistvere. Eesti Põllumajanduse Akadeemias omandatud melioraatorioskused võimaldasid tal luua Pilistverre tehisjärved ning kujundada räämas ja troostitust paigast kaunis Kesk-Eesti küla. Eestimaa keskpunktiks peetud külla rajas ta pastoraadi, represseeritute muuseumi ja stalinismiohvrite mälestusmärgi – kivikangru.[2] 1980-ndate aastate lõpus kujunes Pilistverest tänu Salumile Eesti rahvusliku iseteadvuse ja vaimse ärkamise üks keskusi.[2]
Salum on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige. Ta kuulus aastatel 1990–1992 Eesti Komiteesse ja oli 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige. Aastast 1991 olnud Kõo vallavolikogu aseesimees. Samuti on ta kuulunud Uku Masingu kolleegiumi[3].
Tunnustused
- 2000 Riigivapi III klassi teenetemärk
- 2006 Viljandimaa Vapimärk
- 2007 EELK Teeneteristi III järk
Isiklikku
Tema isa August Salum (elukutselt loomaarst) oli IV Riigikogu ja V Riigikogu liige.[4][5] Tema õemees oli malekohtunik ja väliskommentaator Lembit Vahesaar.
Viited
- ↑ Konrad Veem. Eesti Vaba Rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. EVR, Stockholm, 1988.
- ↑ 2,0 2,1 Järelhüüe Vello Salumile IRL, 01.12.2015
- ↑ http://www.postimees.ee/?id=150626
- ↑ IV RIIGIKOGU, 15.06.1929–14.06.1932
- ↑ V RIIGIKOGU, 15.06.1932–02.10.1934 (tegevus peatati, volitused lõpetati 31.12.1937)