Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
[[File:Die deutschen Kaiser Otto der Große.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]
[[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] valitsusajal ca 1000. aastal]]
'''Otto I''' (ka '''Otto Suur''') ([[912]]–[[973]]) oli [[Saksa kuningas]] alates [[936]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[962]]–[[973]].
==Elu==
Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]. Ta krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is isa järglasena kuningaks.<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref>
 
Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas (919–936) [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]. Ta[[Saksi hertsogkond|Saksi]] [[Saksi hertsog|hertsog]] Otto krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is, isa järglasena [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]].<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref>
Otto kindlustas riigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
==Saksa kuningana==
Otto I järkas riigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
Otto kindlustas riigis[[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
Otto I järkas riigikuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
 
Ta võitis [[955Saksamaa kuningriik]]i [[LechiŠvaabimaa lahinghertsogkond|Švaabimaa]]usle tunginud [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]] [[955]] [[Lechi lahing]]us, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
==Saksa-Rooma keisrina==
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]
Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|kuningriigi]]. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
==Viited==
{{viited}}
{{commonskat|Otto I, Holy Roman Emperor}}
 
<center>
{{algus}}
59 933

muudatust

Navigeerimismenüü