Otto I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 10. detsember 2015, kell 21:50

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas (919–936) Heinrich I. Saksi hertsog Otto krooniti 7. augustil 936. aastal Aachenis, isa järglasena Saksa kuningaks.^[1]

Saksa kuningana

Otto kindlustas Saksamaa kuningriigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi aristokraatia, hertsogitega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.

Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega polaabide aladele (hilisema Pommeri aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piirimarki ja ristiusu levitamiseks uutel aladel 968. aastal Magdeburgi peapiiskopkonna.

Ta võitis Saksamaa kuningriiki Švaabimaale tunginud ungarlasi 955 Lechi lahingus, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Kesk-Euroopas. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul.

Saksa-Rooma keisrina

Aastal 951 oli Saksa kuningas Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga Lothar II lese Adelheidiga ja võttis Pavias Lombardia raudkrooni rivaalitseva Ivrea markkrahvi Berengari eest. Kui aastal 960 ründas Berengar Kirikuriiki, vallutas paavst Johannes XII kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega Saksa-Rooma riigi osastiskuningriik.

Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 Roomas Saksa-Rooma keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani.

973. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I Quedlinburgis kokku Riigipäeva. Sinna saabusid ka Poola valitseja Mieszko I ja Böömimaa valitseja Boleslav I ning isegi Bütsantsi aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi Theofanot, kelle abielu Otto I poja Otto II-ga pidi sümboliseerima ida (Ida-Rooma keisririik) ja lääne (Lääne-Rooma keisririik) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.

Otto ise pidas ennast Rooma keisriks ning Lääne-Rooma taastajaks, kuna Frangi riigi, Frangi keisri tiitel oli vahepeal kadunud.

Viited

↑ Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.

Eelnev: Heinrich Linnupüüdja	Saksi hertsog 936–973	Järgnev: Bernhard I
Eelnev: Heinrich Linnupüüdja	Saksa kuningas 936–973	Järgnev: Otto II
Eelnev: tiitel loodi	Saksa-Rooma keiser 962–973	Järgnev: Otto II

[1] Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[File:Die deutschen Kaiser Otto der Große.jpg|pisi|]]
-[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]
 [[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] valitsusajal ca 1000. aastal]]
-'''Otto I''' (ka '''Otto Suur''') ([[912]]–[[973]]) oli [[Saksa kuningas]] alates [[936]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[962]].
+'''Otto I''' (ka '''Otto Suur''') ([[912]]–[[973]]) oli [[Saksa kuningas]] alates [[936]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[962]]–[[973]].
-==Elu==
-Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]. Ta krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is isa järglasena kuningaks.<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref>
+Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas (919–936) [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]. [[Saksi hertsogkond|Saksi]] [[Saksi hertsog|hertsog]] Otto krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is, isa järglasena [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]].<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref>
-Otto kindlustas riigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
+==Saksa kuningana==
-Otto I järkas riigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel)  ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
+Otto kindlustas [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
+Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel)  ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
-Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
+Ta võitis [[Saksamaa kuningriik]]i [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]]le tunginud [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]] [[955]] [[Lechi lahing]]us, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
-Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
+==Saksa-Rooma keisrina==
+[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]
+Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|kuningriigi]]. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik.
+Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 [[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
@@ 19. rida: / 23. rida: @@
 ==Viited==
 {{viited}}
+{{commonskat|Otto I, Holy Roman Emperor}}
 <center>
 {{algus}}