Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Otto kindlustas riigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
Otto I järkas riigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
 
Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari ajalugu#Varane ajaluguvürstiriik|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
 
Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
59 868

muudatust

Navigeerimismenüü