Kivi: erinevus redaktsioonide vahel
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
vikindus + looduskivi mainitud |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| on mõiste "kivi" tähendusest; teadusliku termini kohta vaata artiklit [[Kivim]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kivi (perekonnanimi)]]; kivitõbe põhjustavate kõvastunud kivide kohta vaata artiklit [[Konkrement]]}} |
{{See artikkel| on mõiste "kivi" tähendusest; teadusliku termini kohta vaata artiklit [[Kivim]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kivi (perekonnanimi)]]; kivitõbe põhjustavate kõvastunud kivide kohta vaata artiklit [[Konkrement]]}} |
||
[[Pilt:Kivid.JPG|pisi|Põhja-Eesti rannakivid.]] |
[[Pilt:Kivid.JPG|pisi|Põhja-Eesti rannakivid.]] |
||
[[Pilt:Põlendikukivi Naissaarel.jpg|pisi|[[Naissaar]]e suurim [[rändrahn]] – [[Põlendikukivi]].]] |
[[Pilt:Põlendikukivi Naissaarel.jpg|pisi|[[Naissaar]]e suurim [[rändrahn]] – [[Põlendikukivi]].]] |
||
14. rida: | 15. rida: | ||
[[Liitsõna]] osana on sõna "kivi" teaduskeeles kasutusel: näiteks "[[kivikülv]]", "[[rändkivi]]", "[[kivimeteoriit]]" jne. |
[[Liitsõna]] osana on sõna "kivi" teaduskeeles kasutusel: näiteks "[[kivikülv]]", "[[rändkivi]]", "[[kivimeteoriit]]" jne. |
||
Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka [[telliskivi]] on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav. |
Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka [[telliskivi]] on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav. Looduslikku kivi(mit) nimetatakse näiteks ehituses ka ''[[looduskivi]]ks'' (vastand [[tehiskivi]])<ref>{{EKSS|looduskivi}} (vaadatud 06.11.2015)</ref>. |
||
⚫ | |||
==Viited== |
|||
⚫ | |||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
{{Commonscat|Stones|Kivi}} |
{{Commonscat|Stones|Kivi}} |
||
Redaktsioon: 6. november 2015, kell 16:42
See artikkel on mõiste "kivi" tähendusest; teadusliku termini kohta vaata artiklit Kivim; perekonnanime kohta vaata artiklit Kivi (perekonnanimi); kivitõbe põhjustavate kõvastunud kivide kohta vaata artiklit Konkrement |
Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset agregaati, mis on liivaterast suurem. Suurimad Eesti kivid on liustiku poolt siia toodud rändrahnud.
Kivi ja kivimi eristamiseks võib ütelda ka nii, et kivi on konkreetne füüsikaline keha, kivim aga on teatud kehade klass. Näiteks graniit on kivim, graniidist tehtud tänavasillutiskivi on aga kivi, mitte kivim. Kätte saab võtta kivi, kuid mitte kivimit. Kätte saab võtta ainult kivimi näidise. Kivi saab selles tähenduses võrrelda juustutüki, kivimit aga juustusordiga.
Mõnikord kasutatakse sõna "kivi" siiski teadusliku termini "kivim" rahvapärase sünonüümina.
Kiviks võidakse pidada ka mitmesuguseid mineraale. Näiteks nimetatakse vääriskiviks enamasti mineraale, mitte kive.
Liitsõna osana on sõna "kivi" teaduskeeles kasutusel: näiteks "kivikülv", "rändkivi", "kivimeteoriit" jne.
Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka telliskivi on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav. Looduslikku kivi(mit) nimetatakse näiteks ehituses ka looduskiviks (vastand tehiskivi)[1].
Žargoonis võib kivi tähendada ka marihuaanat[viide?].
Viited
- ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 06.11.2015)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivi |