Kala (toit): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 20. september 2015, kell 17:59

Kala on kalade elunditest, eriti lihastest saadav toiduaine.

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine.

Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%.

Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat ja makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Eriti kasulik kalarasv sisaldab suures koguses A-, D- ja E-vitamiini, mõne liigi rasv ka B₁- ja B₂-vitamiini.

Kala ja kalatooted sisaldavad ka väga olulist oomega-3-rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), seal hulgas kaaliumi, rauda ja fosforit. Oluline on kalas mikroelemendi seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem merekalades. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.

Välislingid

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke [[valk]]e, mida on paljudes kalades lausa 25% ([[anšoovis]], [[tuunikala]]); sügisel on isegi [[räim]]es valku kuni 23%.
-[[Rasv]]a sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse [[lõhelised|lõhelisi]], [[heeringalised|heeringalisi]], [[tuuralised|tuuralisi]], [[tuunikala]], [[skumbria]]t ja [[makrell]]i. Üsna vähe on rasva [[tursk|tursas]], [[hõbeheik|hõbeheigis]] ja [[haug]]is. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes [[A-vitamiin|A-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiine]], mõnedes liikides ka [[B1-vitamiin|B1-]] ja [[B2-vitamiin]]i.
+[[Rasv]]a sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse [[lõhelised|lõhelisi]], [[heeringalised|heeringalisi]], [[tuuralised|tuuralisi]], [[tuunikala]], [[skumbria]]t ja [[makrell]]i. Üsna vähe on rasva [[tursk|tursas]], [[hõbeheik|hõbeheigis]] ja [[haug]]is. Eriti kasulik kalarasv sisaldab suures koguses [[A-vitamiin|A-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiini]], mõne liigi rasv ka [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]].
-Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist [[omega–3 rasvhape]]t.
+Kala ja kalatooted sisaldavad ka väga olulist [[oomega-3-rasvhape]]t.
-Kalas on rikkalik valik [[mineraalained|mineraalaineid]] (1–5%), seal hulgas [[kaalium]]i, [[raud]]a ja [[fosfor]]it. Oluline on kalas [[mikroelement]] [[seleen]]i sisaldus, mis kaitseb inimorganismi [[vähirakk]]ude arengu eest ja hoiab ära [[südameinfarkt]]i. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem [[merekalad]]es. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult [[jood]]i, millest meil [[rafineerimine|rafineeritud]] toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline [[kilpnääre|kilpnäärme]] alatalituse all kannatavatele inimestele.
+Kalas on rikkalik valik [[mineraalained|mineraalaineid]] (1–5%), seal hulgas [[kaalium]]i, [[raud]]a ja [[fosfor]]it. Oluline on kalas [[mikroelement|mikroelemendi]] [[seleen]]i sisaldus, mis kaitseb inimorganismi [[vähirakk]]ude arengu eest ja hoiab ära [[südameinfarkt]]i. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem [[merekalad]]es. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult [[jood]]i, millest meil [[rafineerimine|rafineeritud]] toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline [[kilpnääre|kilpnäärme]] alatalituse all kannatavatele inimestele.
 ====Välislingid====