Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  7 aasta eest
P
plastmass > plast
Resümee puudub
P (plastmass > plast)
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.
 
Maagaas kuulub [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmassplast]]id, [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täielik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk.<ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>
 
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
 
[[File:Colonne distillazione.jpg|thumb|Maagaasi tööstuslik puhastamine]]
Suured maagaasi leiukohad asuvad [[Venemaa]] [[territoorium]]il. Neist suurim on [[Urengoi gaasimaardla]], mis asub [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Seal leidub umbes 10<sup>13</sup> m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniilegaasikontsernile [[Gazprom]].
 
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]], [[Alžeeria]], [[Holland]], [[Norra]], [[Indoneesia]], [[Iraan]] ja [[Usbekistan]].
 
Eestis on maagaasi kätte saadud [[Keri]], [[Prangli]], [[Aksi]], [[Rammu]] ja [[Koipsi]] saartelt ning [[Ihasalu laht|Ihasalu lahest]]. Gaas on tekkinud viimasest jäävaheajast pärinevate taimejäänuste ja turba lagunemisest ning on suletud savikas [[moreen]]is asuvatesse väikestesse [[lääts (geoloogia)|läätsedesse]]. Küll on aga selle gaasi hulk väike ja koostis ebaühtlane ning selle kasutamine ei ole majanduslikult praktilineotstarbekas.<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31289/maagaasi_leiukohad_eestis.html Maagaasi leiukohad Eestis] Tartu Ülikool</ref>
 
==Viited==
139 500

muudatust

Navigeerimismenüü