Gdańsk: erinevus redaktsioonide vahel

Gdańsk
poola	Gdańsk
kašuubi	Gduńsk
saksa	Danzig
Pindala	262 km²
Elanikke	458 053 (2006)
Koordinaadid	54° 21′ N, 18° 39′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. aprill 2015, kell 11:13

See artikkel räägib Poola linnast; kuna "Danzig" suunab siia, siis teiste samanimeliste nähtuste kohta vaata artklit Danzig (täpsustus).

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopotiga Trójmiasto linnastu.

Elanike arv on 458 053 (2006).

Gdańsk on suur majandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Gdańsk on Poola suurim sadam, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele.

Ajalugu

Ajaloos on linnal olnud erinevaid nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.

Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst Mieszko I siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.

14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.

1466. aastal lõppes Kolmeteistaastane sõda (1454–1466), mille tulemusena Poola kuningas saavutas Thorni teise rahuga kontrolli Lääne-Preisimaa: Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno üle. Saksa ordu loovutas Poola kuningriigile Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks.

1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile.

Napoleoni sõdade ajal, aastatel 1807–1814 eksisteeris linn, kui Danzigi Vabalinn.

Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel.

Gdański elanikkond oli väga kirju, siin elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri.

Teise maailmasõja järel, Potsdami konverentsi otsusega anti Gdańsk 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht^[1].

Majandus

Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, kõrgtehnoloogia, elektroonika, toiduainetööstus.

Transport

Linnatransport: bussid, trammid.
Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.

Turism

Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui keskaegne huvitava ajalooga linn.

Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański vanalinna peetakse Läänemere-äärsete linnade kaunimaks. See jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').

Vaatamisväärsused

Długa tänav (Pikk tänav)
Kuninglik tee
Basilika Mariacka – Maria basilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
Złota Brama (Kuldne värav)
Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
Dwór Artusa
Zielona Brama palee-värav
Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
Oliwa katedraal ja park
Vanalinna majad ja kirikud
Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.

Gdańskiga seotud isikuid

Świętopełk II Suur (1191–1266)
Jan Dantyszek (Johannes Dantiscus, 1485–1548)
Abraham van den Blocke (1572–1628)
Izaak van den Blocke (1572–1626)
Jeremiasz Falck (1610–1667)
Jerzy Strakowski (1614–1675)
Jan Heweliusz (1611–1687)
Gabriel Daniel Fahrenheit (1686–1736)
Daniel Gralath (1708–1767)
Daniel Chodowiecki (1726–1801)
Adam Kazimierz Czartoryski (1734–1823)
Jan Uphagen (1731–1802)
Krzysztof Celestyn Mrongovius (1764–1855)
Arthur Schopenhauer (1788–1860)
Lech Bądkowski (1920–1984)
Günter Grass (1927)
Lech Wałęsa (1943)
Krzysztof Kolberger (1950)
Jan de Weryha-Wysoczański (1950)
Jerzy Owsiak (1953)
Donald Tusk (1957)
Paweł Huelle (1957)
Dariusz Michalczewski (1968)

Pilte

Purskkaev Neptuno
Gdański Kuninga kabel
Gdańsk
Gdański Maarja kirik
Gdański uus raekoda
Gdańsk. Oliwa katedraal

Vaata ka

Viited

↑ Danzig Free State

Välislingid

[1] Danzig Free State

[1]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 [[Pilt:Gdansk Glowne Miasto.jpg|thumb]]
-'''Gdańsk''' ([[kašuubi keel|kašuubi]] ''Gduńsk'', [[saksa keel|saksa]] ''Danzig'', [[ladina keel|ladina]] ''Gedania'', ''Dantiscum'') on [[linn]] [[Poola]]s [[Gdański laht|Gdański lahe]] ääres Motława jõel [[Wisła]] [[suue|suudmes]]. Ta on [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]].
+'''Gdańsk''' ([[kašuubi keel|kašuubi]] ''Gduńsk'', [[saksa keel|saksa]] ''Danzig'', [[ladina keel|ladina]] ''Gedania'', ''Dantiscum'') on [[linn]] [[Poola]]s [[Gdański laht|Gdański lahe]] ääres Motława jõel [[Wisła]] [[suue|suudmes]]. See on [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]].
 Gdańsk moodustab koos [[Gdynia]] ja [[Sopot]]iga [[Trójmiasto]] [[linnastu]].
@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 Ajaloos on linnal olnud erinevaid nimesid: ''Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum''.
-Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula.  10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst [[Mieszko I]] siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast ([[poola keel|poola]] ''Wojciech''), et Poola kuninga [[Bolesław Chrobry]] palvel ristida linna elanikke.
+Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst [[Mieszko I]] siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast ([[poola keel|poola]] ''Wojciech''), et Poola kuninga [[Bolesław Chrobry]] palvel ristida linna elanikke.
-. novembril [[1308]]. aastal alistasid [[Saksa ordu]] rüütlid Gdański, linn sai uue nime - Danzig. Aastal 1361 sai linn [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmeks. Uue sõjaga ([[Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)]]), mis lõppes [[Grünwaldi lahing]]uga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti [[Thorni esimene rahu]], tänu millele Gdańsk läks tagasi [[Saksa ordu]] kätte.
+. novembril [[1308]] alistasid [[Saksa ordu]] rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmeks. Uue sõjaga ([[Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)]]), mis lõppes [[Grünwaldi lahing]]uga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti [[Thorni esimene rahu]], millega Gdańsk läks tagasi [[Saksa ordu]] kätte.
 [[Pilt:Sołdek i Żuraw, Gdańsk 2006 A ubt.jpeg|thumb|right|270px|Gdański vanalinn ja vana sadam]]
-[[1466]]. aastal lõppes [[Kolmeteistaastane sõda]] (1454–1466), mille tulemusena [[Poola kuningas]] saavutas [[Thorni teine rahu|Thorni teise rahu]]ga kontrolli [[Lääne-Preisimaa]]: Gdański, [[Elbląg]]i, [[Malbork]]i, [[Chełmno]] üle. [[Saksa ordu]] loovutas [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]]  [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaana]]  poole oma territooriumist (Ida-[[Pommeri]] ja [[Lääne-Preisimaa]]) ning [[Saksa ordu kõrgmeister]] tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga  [[Kazimierz IV]]  vasalliks.
+[[1466]]. aastal lõppes [[Kolmeteistaastane sõda]] (1454–1466), mille tulemusena [[Poola kuningas]] saavutas [[Thorni teine rahu|Thorni teise rahu]]ga kontrolli [[Lääne-Preisimaa]]: Gdański, [[Elbląg]]i, [[Malbork]]i, [[Chełmno]] üle. [[Saksa ordu]] loovutas [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]] [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaana]] poole oma territooriumist (Ida-[[Pommeri]] ja [[Lääne-Preisimaa]]) ning [[Saksa ordu kõrgmeister]] tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga [[Kazimierz IV]] vasalliks.
 [[1772]]. aastal [[Poola esimene jagamine|Poola I jagamisel]] anti Gdańsk üle [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]].
-[[Napoleon]]i [[Napoleoni sõjad|sõdade]] ajal, aastatel 1807-1814 eksisteeris linn, kui [[Danzigi vabalinn|Danzigi Vabalinn]].
+[[Napoleon]]i [[Napoleoni sõjad|sõdade]] ajal, aastatel 1807–1814 eksisteeris linn, kui [[Danzigi vabalinn|Danzigi Vabalinn]].
 Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel.
@@ 50. rida: / 50. rida: @@
 Gdański elanikkond oli väga kirju, siin elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri.
-[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, [[Potsdami konverents]]i otsusega anti Gdańsk [[1945]]. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati [[Saksamaa]]le. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 01.09.1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ning nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht<ref>[https://www.danzigfreestate.org Danzig Free State]</ref>.
+[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, [[Potsdami konverents]]i otsusega anti Gdańsk [[1945]]. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati [[Saksamaa]]le. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht<ref>[https://www.danzigfreestate.org Danzig Free State]</ref>.
 == Majandus ==
@@ 59. rida: / 59. rida: @@
 *Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
 *Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
-*Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa Lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.
+*Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.
 == Turism ==
-Turism mängib tähtsat rolli linna arengus. Gdańsk on atraktiivne kui keskaegne huvitava ajalooga linn.
+Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui keskaegne huvitava ajalooga linn.
-Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański vanalinna peetakse [[Läänemere]] kaunimaks linnaks. See jaguneb ''Główne Miasto''<nowiki>'</nowiki>ks ('pealinn') ja ''Stare Miasto''<nowiki>'</nowiki>ks ('vanalinn').
+Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański vanalinna peetakse [[Läänemere]]-äärsete linnade kaunimaks. See jaguneb ''Główne Miasto''<nowiki>'</nowiki>ks ('pealinn') ja ''Stare Miasto''<nowiki>'</nowiki>ks ('vanalinn').
 ==Vaatamisväärsused==
@@ 71. rida: / 71. rida: @@
 * Długa tänav (Pikk tänav)
 * Kuninglik tee
-* Basilika Mariacka - Maria basilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
+* Basilika Mariacka – Maria basilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
 * Złota Brama (Kuldne värav)
 * Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
@@ 81. rida: / 81. rida: @@
 * Oliwa katedraal ja park
 * Vanalinna majad ja kirikud
-* Gdański raudteejaam - kaunimaid raudteejaamu Euroopas.
+* Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.