Läti Rahvusraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
+ pilt |
Resümee puudub |
||
28. rida: | 28. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[Pilt:National Library of Latvia01.JPG|thumb|260px|Läti Rahvusraamatukogu vana hoone aadressil Krišjāņa Barona iela 14]] |
[[Pilt:National Library of Latvia01.JPG|thumb|260px|Läti Rahvusraamatukogu vana hoone aadressil Krišjāņa Barona iela 14]] |
||
[[1920]]. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste [[sundeksemplar]]e. [[1921]]. aastast antakse välja artiklite [[bibliograafianimestik]]ku "Läti teadus ja kirjandus". [[1922]]. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati raamatukogudevahelist laenutus (RVL). [[1924]]. aastal liitus Läti Brüsseli konventsiooniga, mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. [[1927]]. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai rahvusbibliograafia alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus [[Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit|Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu]] (IFLA) liikmeks. Pärast [[Nõukogude okupatsioon]]i algust [[1940]]. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. [[1946]]. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas [[1988]]. aastal. [[1968]]. aastal peeti esimest korda [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]] raamatukogude suveseminari [[LiLaEst]], mille traditsioon kestab praeguseni. <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | Pealkiri = Facts From National Library of Latvia History | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lt/en/news/1787-seminar-of-the-national-libraries-of-baltic-states-lilaest-2014| Pealkiri = Seminar of the national libraries of the Baltic states LiLaEst‘2014| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) liikmeks. [[1995]]. avati [[Balti Keskraamatukogu]], mis põhineb [[Oto Bong]]a kogul. [[1996]]. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus [[Euroopa Nõukogu]] infobüroo. [[1999]]. aastal alustati e-raamatukogu koostamise projekti "Pärand 1: Läti perioodika säilitamine ([[1822]]–[[1940]])" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). [[2000]]. aastal kiitis [[UNESCO]] rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) aastakoosolek [[Riia]]s. [[2006]]. aastal loodi Läti rahvuslik [[e-raamatukogu]] [[Letonica]]. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik [[Euroopa Raamatukogu]] (TEL) liige. [[2008]]. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist. <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | Pealkiri = Facts From National Library of Latvia History | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> |
[[1920]]. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste [[sundeksemplar]]e. [[1921]]. aastast antakse välja artiklite [[bibliograafianimestik]]ku "Läti teadus ja kirjandus". [[1922]]. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati raamatukogudevahelist laenutus (RVL). [[1924]]. aastal liitus Läti Brüsseli konventsiooniga, mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. [[1927]]. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai rahvusbibliograafia alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus [[Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit|Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu]] (IFLA) liikmeks. Pärast [[Nõukogude okupatsioon]]i algust [[1940]]. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. [[1946]]. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas [[1988]]. aastal. [[1968]]. aastal peeti esimest korda [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]] raamatukogude suveseminari [[LiLaEst]], mille traditsioon kestab praeguseni. <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | Pealkiri = Facts From National Library of Latvia History | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lt/en/news/1787-seminar-of-the-national-libraries-of-baltic-states-lilaest-2014| Pealkiri = Seminar of the national libraries of the Baltic states LiLaEst‘2014| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) liikmeks. [[1995]]. avati [[Balti Keskraamatukogu]], mis põhineb [[Oto Bong]]a kogul. [[1996]]. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus [[Euroopa Nõukogu]] infobüroo. [[1999]]. aastal alustati e-raamatukogu koostamise projekti "Pärand 1: Läti perioodika säilitamine ([[1822]]–[[1940]])" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). [[2000]]. aastal kiitis [[UNESCO]] rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) aastakoosolek [[Riia]]s. [[2006]]. aastal loodi Läti rahvuslik [[e-raamatukogu]] [[Letonica]]. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik [[Euroopa Raamatukogu]] (TEL) liige. [[2008]]. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist. <ref>{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | Pealkiri = Facts From National Library of Latvia History | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> 29. augustil [[2014]] avati uus hoone, mis nimetati Valguse paleeks.<ref>{{netiviide | URL = http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/86e14ea4-7809-4998-bc72-2ab1560d9db6 | Pealkiri = Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = }}</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 14. aprill 2015, kell 16:53
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Fail:National Library of Latvia in Riga.JPG Läti Rahvusraamatukogu uus hoone | |
Asutatud | 29. augustil, 1919 |
---|---|
Tüüp | rahvusraamatukogu |
Asukoht | Mūkusalas iela 3, Riia |
Tegevuspiirkond | Läti Vabariik |
Juhtkond | peadirektor Andris Vilks |
Emaorganisatsioon | Läti kultuuriministeerium |
Töötajad | 480 |
Veebileht | Läti Rahvusraamatukogu |
Läti Rahvusraamatukogu on kultuuriasutus, mis allub Läti kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi 1919. aastal – aasta pärast Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Raamatukogul on Läti infoteaduse arengus oluline roll, tagades elanike juurdepääsu internetile ja toetades teadustööd ning elukestvat õpet.
Ajalugu
1920. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste sundeksemplare. 1921. aastast antakse välja artiklite bibliograafianimestikku "Läti teadus ja kirjandus". 1922. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati raamatukogudevahelist laenutus (RVL). 1924. aastal liitus Läti Brüsseli konventsiooniga, mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. 1927. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai rahvusbibliograafia alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) liikmeks. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. 1946. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas 1988. aastal. 1968. aastal peeti esimest korda Läti, Leedu ja Eesti raamatukogude suveseminari LiLaEst, mille traditsioon kestab praeguseni. [1] [2] 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) liikmeks. 1995. avati Balti Keskraamatukogu, mis põhineb Oto Bonga kogul. 1996. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus Euroopa Nõukogu infobüroo. 1999. aastal alustati e-raamatukogu koostamise projekti "Pärand 1: Läti perioodika säilitamine (1822–1940)" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). 2000. aastal kiitis UNESCO rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) aastakoosolek Riias. 2006. aastal loodi Läti rahvuslik e-raamatukogu Letonica. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik Euroopa Raamatukogu (TEL) liige. 2008. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist. [3] 29. augustil 2014 avati uus hoone, mis nimetati Valguse paleeks.[4]
Viited
- ↑ "Facts From National Library of Latvia History". Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "Seminar of the national libraries of the Baltic states LiLaEst'2014". Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "Facts From National Library of Latvia History". Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel". Vaadatud 16. märtsil 2015.