Infarkt: erinevus redaktsioonide vahel
| 72. rida: | 72. rida: | ||
*Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. [[A.Aarna]], [[H.Allik]], [[N.Alumäe]], [[J.Eichfeld]], [[H.Haberman]], [[K.Ird]], [[E.Jansen]], [[J.Kahk]], [[L.Kaik]], [[R.Kleis]], [[A.Köörna]], [[A.Laus]], [[V.Maamägi]], [[V.Masing]], [[G.Naan]], [[A.Panksejev]], [[J.Peegel]], [[A.Pung]], [[L.Raudtits]], [[H.Riikoja]], [[E.Sõgel]], [[E.Tõnurist]], [[O.Utt]], [[L.Valt]], [[J.Vares]], [[A.Veimer]], [[H.Õiglane]], [[I.Öpik]], Kirjastus ''[[Valgus]]'', köide III (HERN-KIRU), lk 110, [[Tallinn]], 1975. |
*Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. [[A.Aarna]], [[H.Allik]], [[N.Alumäe]], [[J.Eichfeld]], [[H.Haberman]], [[K.Ird]], [[E.Jansen]], [[J.Kahk]], [[L.Kaik]], [[R.Kleis]], [[A.Köörna]], [[A.Laus]], [[V.Maamägi]], [[V.Masing]], [[G.Naan]], [[A.Panksejev]], [[J.Peegel]], [[A.Pung]], [[L.Raudtits]], [[H.Riikoja]], [[E.Sõgel]], [[E.Tõnurist]], [[O.Utt]], [[L.Valt]], [[J.Vares]], [[A.Veimer]], [[H.Õiglane]], [[I.Öpik]], Kirjastus ''[[Valgus]]'', köide III (HERN-KIRU), lk 110, [[Tallinn]], 1975. |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Vereringeelundite haigused]] |
||
[[Kategooria:Haigused]] |
|||
Redaktsioon: 29. detsember 2014, kell 00:35
|
See artikkel räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit Müokardi infarkt |
Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel[1] ja/või toitainete ning hapnikuvaegusest. Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel.[2][3] Infarkt võib olla põhjustatud ka madalast vererõhust, bakterite, ravimite kaudu.
Sagedasemad: müokardi (südamelihase) infarkt, ajuinfarkt (isheemiline insult), mesenteriaalinfarkt.
Inimene
Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis
Eesti Tervishoiusüsteemis rakendatav RHK-10 klassifitseerib infarkte ja kärbuseid erinevates alampeatükkides, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.
RHK-10. Infarkti klassifikatsioon ja kohandused
| Klassifikaator | Nimetus |
|---|---|
| D73.5 | Põrnainfarkt |
| G95.1 | Äge seljaajuinfarkt |
| I24.0 | Müokardiinfarkt |
| I26 | Kopsuveresoonte emboolia (kopsu (-arteri;-veeni infarkt) |
| I63 | Peaajuinfarkt |
| K55.0 | Äge intestinaalne infarkt |
| K76.3 | Maksainfarkt |
| [M87] | Luukärbus (osteonekroos) |
| P02.2 | Platsentainfarkt |
Nekroos infarkti piirkonnas
Pikemalt artiklis Nekroos
Infarkti piirkonnas võib esineda mitmeid nekroosi vorme, näiteks[4]:
- koagulatsioonnekroos ehk kalgenduskärbus ehk kuiv nekroos kas neerus, põrnas, müokardis– infarkti kolle on tihke ja kuiv ja on toimunud kudede dehüdratatsioon e. veetustamine;
- kollikvatsioonnekroos ehk veelduskärbus ehk märg nekroos peaajus (ajupehmestus e. entsefalomalaatsia) – kärbunud kude pehmestub ja veeldub.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut, veebiversioon (vaadatud 29.09.2013)
- ↑ Eesti Nõukogude Entsüklopeedia/1975
- ↑ Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut, veebiversioon (vaadatud 29.09.2013)
- ↑ Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut, veebiversioon (vaadatud 29.09.2013)
Välisallikad
- Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A.Aarna, H.Allik, N.Alumäe, J.Eichfeld, H.Haberman, K.Ird, E.Jansen, J.Kahk, L.Kaik, R.Kleis, A.Köörna, A.Laus, V.Maamägi, V.Masing, G.Naan, A.Panksejev, J.Peegel, A.Pung, L.Raudtits, H.Riikoja, E.Sõgel, E.Tõnurist, O.Utt, L.Valt, J.Vares, A.Veimer, H.Õiglane, I.Öpik, Kirjastus Valgus, köide III (HERN-KIRU), lk 110, Tallinn, 1975.