Paul Samuelson: erinevus redaktsioonide vahel
aps |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infobox majandusteadlane |
{{Infobox majandusteadlane |
||
|nimi= Paul Anthony Samuelson |
|nimi= Paul Anthony Samuelson |
||
| ⚫ | |||
|pildinimi= Paul Samuelson.gif |
|||
|värv= #B0C4DE |
|||
|sündinud= {{birth date|1915|5|15|mf=y}}, [[Gary]], [[Indiana]] |
|||
|surnud= {{death date and age|2009|12|15|1915|5|13|mf=y}}, Belmont, [[Massachusetts]] |
|||
|päritolu= [[Ameerika Ühendriigid]] |
|||
|ala= [[majandusteadus]] |
|||
|töökoht= [[MIT]] |
|||
|ülikool= [[Harvardi Ülikool]] (Ph.D.)<br>[[Chicago Ülikool]] (B.A.) |
|||
|saavutused= matemaatiline majandusteadus<br>majandusteaduse [[metodoloogia]]<br>rahvusvahelise kaubanduse teooria<br>[[majanduskasv]]u teooria<br/>[[avalik hüve|avaliku hüve]] teooria |
|||
| ⚫ | |||
}} |
}} |
||
'''Paul Anthony Samuelson''' ([[15. mai]] [[1915]] [[Indiana]] – [[13. detsember]] [[2009]] [[Massachusetts]]) oli [[USA]] [[majandusteadlane]]. Teda autasustati [[1970]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinnaga]]. |
'''Paul Anthony Samuelson''' ([[15. mai]] [[1915]] [[Indiana]] – [[13. detsember]] [[2009]] [[Massachusetts]]) oli [[USA]] [[majandusteadlane]]. Teda autasustati [[1970]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinnaga]]. |
||
Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:33
| Paul Anthony Samuelson |
|---|
Paul Anthony Samuelson (15. mai 1915 Indiana – 13. detsember 2009 Massachusetts) oli USA majandusteadlane. Teda autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga.
Tema vanemad, Frank ja Ella Samuelson, olid Poolast emigreerunud juudid. Isa töötas farmatseudina. Pauli noorem vend Robert Summers, kes muutis oma perenime, on samuti majandusteadlane.
1923 kolis perekond Chicagosse. Paul õppis Chicago ülikoolis, kus sai 1935 bakalaureuse- ja 1936 magistrikraadi. 1941 sai ta Harvardi ülikoolis filosoofiadoktoriks.
Tema tuntuim raamat on 1947 välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). See on tema ümbertöötatud doktoridissertatsioon ja põhineb termodünaamika seaduste kasutamisel majanduses.
Samal aastal, põhinedes Le Chatelier' printsiibile, hakkas ta majandusteoorias kasutama võrdleva statistika meetodeid. Nende abil näitas ta, missuguses suunas muutub turu tasakaal, kui muutub mingi oluline turgu mõjutav tegur. Le Chatelier' printsiibi kasutamine osutus väga tõhusaks vahendiks ja seda hakati majandusteoorias laialdaselt kasutama.
Koos oma venna naisevenna Kenneth Arrowga peetakse teda neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks 1955. aastal ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Ta avaldas ka ühe esimestest artiklitest mittelineaarse dünaamika kohta majandusanalüüsis.
Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest, mida tuntakse Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele jääva hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike.
Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941 koos Wolfgang Stolperiga Heckscher-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati huvigrupid, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu.
Samuelsoni ja Robert Solow' 1960. aasta edasiarendus Phillipsi kõverast tuvastas kõrge inflatsiooni ja kõrge töötuse omavahelise seose, mis on makroökonoomikas laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.
Samuelson oli USA presidentide John Kennedy ja Lyndon Johnsoni nõunik ning Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi, eelarvebüroo ja presidendi majandusnõunike nõukogu konsultant.
Samuelson kirjutas igal nädalal ajakirjale "Newsweek" artikli vaheldumisi Chicago koolkonna esindaja Milton Friedmaniga. Nad esindasid nii-öelda vastaspooli: Samuelson oli keinsianist, Friedman monetarist.
2003. aasta veebruaris kirjutas Samuelson alla avalikule kirjale, millega paluti USA presidenti George Bush nooremat mitte makse kärpida. Kokku kirjutas sellele kirjale alla üle 450 majandusteadlase, sealhulgas 10 24-st tollal elus olnud ameeriklasest, kes pälvinud Nobeli majanduspreemia.
Tunnustused
Paul Anthony Samuelson sai 1947. aastal John Bates Clarki medali.
Aastal 1958 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
Aastal 1970 pälvis Samuelson Nobeli majandusauhinna.
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer • 2020 Milgrom, Wilson • 2021 Card, Angrist, Imbens • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin