Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
P Paar grammatikaparandust.
5. rida: 5. rida:
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.


Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (Tallinn-Moskva rongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]). Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (Tallinna-Moskva rongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]). Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].


Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
11. rida: 11. rida:
Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni rongid (vt www.elron.ee),
Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni rongid (vt www.elron.ee),


samuti [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinn-Moskva rong]] ja Tallinn-Peterburi rong
samuti [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna-Moskva rong]] ja Tallinna-Peterburi rong


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 28. aprill 2014, kell 16:03

Tapa raudteejaam, 2005.
Tapa jaama veetorn.
Auruvedur Tapa jaamas.

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Üks Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (Tallinna-Moskva rongidel Rakvere). Teine raudtee suundub Tartusse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus reisirongidel Tamsalu.

Tapal asub neli madalat perrooni pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni rongid (vt www.elron.ee),

samuti Tallinna-Moskva rong ja Tallinna-Peterburi rong

Ajalugu

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.

Jaamahoone

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt.

Kirjandus

  • Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Lehtse
Tapa
Narva poole:
Kadrina
Tartu poole:
Tamsalu