Samuel Saulus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
täiendas ta end Nikolai Rimski–Korsakovi nimelise Leningradi Konservatooriumi (praegu Nikolai Rimski–Korsakovi nimeline [[Peterburi Riiklik Konservatoorium]]) aspirantuuris Boriss Trizno juhendamisel ning 1965 ja 1968 Ida–Berliinis Immanuel Lucchesi juures, kus keskendus [[Johann Sebastian Bach]]i teoste interpretatsioonile. |
täiendas ta end Nikolai Rimski–Korsakovi nimelise Leningradi Konservatooriumi (praegu Nikolai Rimski–Korsakovi nimeline [[Peterburi Riiklik Konservatoorium]]) aspirantuuris Boriss Trizno juhendamisel ning 1965 ja 1968 Ida–Berliinis Immanuel Lucchesi juures, kus keskendus [[Johann Sebastian Bach]]i teoste interpretatsioonile. |
||
==Tegevus muusikuna== |
==Tegevus muusikuna== |
||
Samuel Saulus töötas 1952–90 Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (aastani 1975 Eesti Raadio sümfooniaorkester) flötistina, olles 1963–90 flöödirühma kontsertmeister. Aastast 1954 tegutses ta Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis (aastani 1975 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Puhkpillikvintett), osaledes ka [[Emil Laansoo]] ansamblis ja ansamblis Metronoom. 1960. aastal asutati tema initsiatiivil Tallinna Kammerorkester ja 1980. aastal ansambel Barocco Revaliensis. Samuel Saulus esines regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri solistina ning erinevates kammerkoosseisudes kontsertidel Eestis, paljudes NSV Liidu linnades (sh |
Samuel Saulus töötas 1952–90 [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris]] (aastani 1975 Eesti Raadio sümfooniaorkester) flötistina, olles 1963–90 flöödirühma kontsertmeister. Aastast 1954 tegutses ta [[Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett|Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis]] (aastani 1975 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Puhkpillikvintett), osaledes ka [[Emil Laansoo]] ansamblis ja [[Metronoom (ansambel)|ansamblis Metronoom]]. 1960. aastal asutati tema initsiatiivil Tallinna Kammerorkester ja 1980. aastal ansambel Barocco Revaliensis. Samuel Saulus esines regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri solistina ning erinevates kammerkoosseisudes kontsertidel Eestis, paljudes NSV Liidu linnades (sh [[Moskva]]s, Leningradis (praegu [[Peterburi]]), [[Minsk]]is, [[Kiiev]]is, [[Riia]]s, [[Vilnius]]es, [[Thbilisi]]s, [[Jerevan]]is jm) ja välismaal (sh [[Soome]]s, [[Norra]]s, [[Saksamaa]]l, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Ungari]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Rumeenia]]s, [[Kuuba]]l jm). 1986. aastal tegi ta Üleliidulise Raadio ja Kesktelevisiooni Suure Sümfooniaorkestri koosseisus Vladimir Fedossejevi juhatusel kaasa orkestri Itaalia–turnee. Samuel Saulusele on pühendanud teoseid paljud eesti heliloojad, sh [[Eduard Tubin]], [[Ester Mägi]], [[Arvo Pärt]], [[Eugen Kapp]], [[Peeter Vähi]],[[Boriss Parsadanjan]], [[Heino Jürisalu]], [[Kuldar Sink]] jt, samuti gruusia helilooja Omar Mindorašvili. |
||
==Tegevus pedagoogina== |
==Tegevus pedagoogina== |
||
Samuel Saulus oli 1976–90 Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödiõppejõud, aastast 1984 dotsent ja puhkpillikateedri juhataja. Tema õpilasteks olid Natalia Kostrõkina, Urve Sepp, Aago Rääts, Siiri Pechter, Aive Kaljurand (sünd. Värk), Helge Oserov (sünd. Paara), [[Peeter Malkov]], [[Jüri Hargel]], Mihkel Peäske jt. 1979. aastal juhendas ta flötistide suvekursusi |
Samuel Saulus oli 1976–90 Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödiõppejõud, aastast 1984 dotsent ja puhkpillikateedri juhataja. Tema õpilasteks olid Natalia Kostrõkina, Urve Sepp, Aago Rääts, Siiri Pechter, Aive Kaljurand (sünd. Värk), Helge Oserov (sünd. Paara), [[Peeter Malkov]], [[Jüri Hargel]], Mihkel Peäske jt. 1979. aastal juhendas ta flötistide suvekursusi [[Tampere]]s. |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Samuel Sauluse isa August Saulus (1894–1987) oli Eesti Metodisti |
Samuel Sauluse isa August Saulus (1894–1987) oli [[Eesti Metodisti Kirik]]u pastor, abikaasa Lille Randma (1941) on pianist ja kontsertmeister, tütar Saskia Saulus on disainer. |
||
==Tunnustused== |
==Tunnustused== |
||
III preemia üleliidulisel puhkpillimängijate võistlusel, 1957, Moskva. |
III preemia üleliidulisel puhkpillimängijate võistlusel, 1957, Moskva. |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Eesti NSV teeneline kunstnik, 1974. |
Eesti NSV teeneline kunstnik, 1974. |
||
==Salvestused== |
==Salvestused== |
||
LP ENSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett. Melodija, 1969. |
LP ENSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett. [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]], 1969. |
||
LP [[Georg Philipp Telemann]]. Süit la–minoor flöödile ja keelpillidele. Melodija, 1970. |
LP [[Georg Philipp Telemann]]. Süit la–minoor flöödile ja keelpillidele. Melodija, 1970. |
||
| 36. rida: | 36. rida: | ||
CD Samuel Saulus. Koostanud ja välja andnud Peeter Malkov, 2008. |
CD Samuel Saulus. Koostanud ja välja andnud Peeter Malkov, 2008. |
||
191 nimetust salvestusi kogupikkusega 33 tundi ja 20 minutit Eesti |
191 nimetust salvestusi kogupikkusega 33 tundi ja 20 minutit [[Eesti Rahvusringhääling]]u fonoteegis. |
||
==Meediakajastus== |
==Meediakajastus== |
||
Peeter Malkov. Meistrit meenutades. Muusikaleht, aprill 1998. |
Peeter Malkov. Meistrit meenutades. Muusikaleht, aprill 1998. |
||
[[Igor Garšnek]]. Taaselustunud flöödihelid. [[Sirp]], 6. juuni 2008. |
[[Igor Garšnek]]. Taaselustunud flöödihelid. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 6. juuni 2008. |
||
William Dyer. Samuel Saulus 1–4. Huilisti 3/2008, 2/2009, 1/2010. |
William Dyer. Samuel Saulus 1–4. Huilisti 3/2008, 2/2009, 1/2010. |
||
Redaktsioon: 5. märts 2014, kell 14:27
Samuel Saulus (8. aprill 1933 Tallinn – 16. detsember 1990 Tallinn) oli eesti flötist ja pedagoog.
Haridustee
Samuel Saulus lõpetas 1952. aastal Tallinna muusikakooli (praegu Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) ja 1957. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), mõlemad Elmar Peäske õpilasena. 1960–64 täiendas ta end Nikolai Rimski–Korsakovi nimelise Leningradi Konservatooriumi (praegu Nikolai Rimski–Korsakovi nimeline Peterburi Riiklik Konservatoorium) aspirantuuris Boriss Trizno juhendamisel ning 1965 ja 1968 Ida–Berliinis Immanuel Lucchesi juures, kus keskendus Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsioonile.
Tegevus muusikuna
Samuel Saulus töötas 1952–90 Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (aastani 1975 Eesti Raadio sümfooniaorkester) flötistina, olles 1963–90 flöödirühma kontsertmeister. Aastast 1954 tegutses ta Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis (aastani 1975 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Puhkpillikvintett), osaledes ka Emil Laansoo ansamblis ja ansamblis Metronoom. 1960. aastal asutati tema initsiatiivil Tallinna Kammerorkester ja 1980. aastal ansambel Barocco Revaliensis. Samuel Saulus esines regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri solistina ning erinevates kammerkoosseisudes kontsertidel Eestis, paljudes NSV Liidu linnades (sh Moskvas, Leningradis (praegu Peterburi), Minskis, Kiievis, Riias, Vilniuses, Thbilisis, Jerevanis jm) ja välismaal (sh Soomes, Norras, Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias, Kuubal jm). 1986. aastal tegi ta Üleliidulise Raadio ja Kesktelevisiooni Suure Sümfooniaorkestri koosseisus Vladimir Fedossejevi juhatusel kaasa orkestri Itaalia–turnee. Samuel Saulusele on pühendanud teoseid paljud eesti heliloojad, sh Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi,Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink jt, samuti gruusia helilooja Omar Mindorašvili.
Tegevus pedagoogina
Samuel Saulus oli 1976–90 Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödiõppejõud, aastast 1984 dotsent ja puhkpillikateedri juhataja. Tema õpilasteks olid Natalia Kostrõkina, Urve Sepp, Aago Rääts, Siiri Pechter, Aive Kaljurand (sünd. Värk), Helge Oserov (sünd. Paara), Peeter Malkov, Jüri Hargel, Mihkel Peäske jt. 1979. aastal juhendas ta flötistide suvekursusi Tamperes.
Isiklikku
Samuel Sauluse isa August Saulus (1894–1987) oli Eesti Metodisti Kiriku pastor, abikaasa Lille Randma (1941) on pianist ja kontsertmeister, tütar Saskia Saulus on disainer.
Tunnustused
III preemia üleliidulisel puhkpillimängijate võistlusel, 1957, Moskva.
I preemia III vabariiklikul interpreetide konkursil (puhkpillidele), 1970, Tallinn.
Eesti NSV teeneline kunstnik, 1974.
Salvestused
LP ENSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett. Melodija, 1969.
LP Georg Philipp Telemann. Süit la–minoor flöödile ja keelpillidele. Melodija, 1970.
LP Samuel Saulus ja Vaike Vahi. Melodija, 1970.
LP Heino Jürisalu. Melodija, 1973.
LP Puhkpillikvintett. Melodija, 1974.
LP J. Tamme nim. puhkpillikvintett. Melodija, 1977.
LP Ester Mägi. Bukoolika. Melodija, 1988.
LP Kuldar Sink. Canción de jinete. Melodija, 1989.
LP Samuel Saulus. Melodija, 1990.
CD Samuel Saulus. Koostanud ja välja andnud Peeter Malkov, 2008.
191 nimetust salvestusi kogupikkusega 33 tundi ja 20 minutit Eesti Rahvusringhäälingu fonoteegis.
Meediakajastus
Peeter Malkov. Meistrit meenutades. Muusikaleht, aprill 1998.
Igor Garšnek. Taaselustunud flöödihelid. Sirp, 6. juuni 2008.
William Dyer. Samuel Saulus 1–4. Huilisti 3/2008, 2/2009, 1/2010.
Kirjandus
Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 265–266.