Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
| 33. rida: | 33. rida: | ||
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref> |
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref> |
||
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref> |
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref> |
||
2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia] |
2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia] |
||
Redaktsioon: 30. november 2013, kell 18:53
Kultuur
Kino
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. [1]
Tänapäeval näidatakse filme Kärdla kultuurikeskuses, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.[2] Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.
2013. aastal asutati MTÜ Hiiumaa Kino, mis on enda eesmärgiks seadnund kohaliku kinokultuuri taaselustamine ja arendamine.[3]
Teater
1998. aastast tegutseb saarel Kärdla Nukuteater, kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.[4]
Saarel tegutsevad mitmed harrastusteatrid.
Saart külastavad aasta ringselt mitmed rändlavastused. Kui suveperioodil toimuvad mitmed lavastused saare eri paigus eelkõige vabas õhus, siis talvehooajal eelkõige Kärdla kultuurikeskuses.
Muusika
Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub Kõpu tuletorni jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi[5] ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.[6] 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.[7] Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast Pühalepa kirikus toimuval Pühalepa muusikafestivalil.[8]
Muuseumid
Hiiumaa muuseum avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas Pikas Majas. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.[9] Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise Kärdla kalevivabriku direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.[10] Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: Mihkli talumuuseum, Rudolf Tobiase Majamuuseum ja Kassari ekspositsioonimaja. Mihkli talumuuseum Tahkuna poolsaarel Malvaste külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.[11] Rudolf Tobiase Majamuuseum asub Käina lähedal Selja külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.[12] Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.[13]
1979. asutati Palade lähedale Soera Talumuuseum, mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. [14] 1992. aastast tegutseb saarel Vaemla Villavabrik, mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel[15] 1999. aastal rajati Emmaste valda Sõru muuseum, mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. [16] 2007. aastal asutati Tahkuna poolsaarele Tahkuna külla Hiiumaa militaarmuuseum. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. [17]
Raamatukogud
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.[18] Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.[19]
Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.[20] Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.
Meedia
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiuma. 1989. aastast kandis leht nime Hiiumaa. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.[21]
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.[22]
1997. aastal asutati Hiiu Leht, mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.[23]
2010-2012 ilmus kord nädalas Hiiu Nädal.[24]
Sport
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud jalgpall, korvpall, võrkpall, sulgpall, tennis, saalihoki, petank, kergejõustik, ujumine, purjetamine, ratsasport, autosport, orienteerumine, kabe, male, bridž, laskesport, laskesuusatamine, matkamine, aeroobika ja mudelism.[25]
Emmastes asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. Käinas asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. Kärdlas asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. Kõrgessaares asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. Paladel asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. Suuremõisas asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal Linnumäel ratsamaneez, Nurstes motokrossirada ning Leemetis suusarajad.[26]
Viited
- ↑ Rahvusarhiiv Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Hiiuelu Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013
- ↑ MTÜ Hiiumaa kinoklubi Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Kärdla Nukuteater Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Eesti Muusikafestivalid Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Sirp Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Hiiuelu Sõru Jazz 2013
- ↑ Keremaa kultuurikoda Vaadatud 29.11.2013
- ↑ Hiiumaa muuseum Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa muuseum Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa muuseum Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa muuseum Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa muuseum Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011
- ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti Muuseumide Infokeskus Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa Militaarmuuseum Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hellamaa ja Tempa Külaselts Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Kärdla raamatukogu Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti rahvusbiblograafia Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti rahvusbibilograafia Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Eesti rahvusbibliograafia Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa spordiliit Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013
- ↑ Hiiumaa spordiliit Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013