Ferenc Münnich

Ferenc Münnich (18. november 1886 Seregélyes–29. november 1967 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.

Ta osales Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari armees, langes 1915. aastal idarindel Vene vägede kätte sõjavangi. Viibis Tomskis sõjavangide laagris, kus astus 1917. aastal Venemaa Sotsiaaldemokraatlikkusse Tööliste (bolševike) Parteisse, milles ta organiseeris ungari grupi. Permis moodustas ta ungarlastest koosneva internatsionaalse rühma, sõdis Uuralis koos Punaarmeega valgete vastu.

1918. aasta novembris pöördus Münnich tagasi Ungarisse. Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi loomist 1919. aasta märtsis osales ta aktiivselt Ungari Punaarmee ja punamiilitsa loomisel. Punavõimu kukutamise järel emigreerus Münnich Austriasse, seejärel viibis Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. Aastatel 1922–1936 elas Nõukogude Liidus, kus oli juhtivatel töökohtadel majanduses. Aastatel 1936–1939 osales ta Hispaania kodusõjas, kus oli 13. internatsionaalse brigaadi Rákosi pataljoni komissar. Võitles Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelises sõjas Punaarmee kooseisus.

Pöördus 1945. aastal Ungarisse tagasi, astus sama aasta oktoobris Ungari Kommunistlikusse Parteisse. Oli Budapesti politseiülem. Aastatel 1949–1951 oli ta Ungari saadik Soomes, 1951–1954 Bulgaarias. 1954. aasta septembrist kuni 1956. aasta augustini oli ta saadik Nõukogude Liidus. 1956. aasta augustist oktoobrini oli ta saadik Jugoslaavias. 27.–31. oktoobril kuulus ta siseministrina Imre Nagy valitsusse. Põgenes 1. novembril koos János Kádáriga Nõukogude Liitu, kus veenis Nõukogude juhtkonda Ungari sündmustesse sõjaliselt sekkuma. Pärast Ungari ülestõusu mahasurumist pöördus ta 4. novembril Ungarisse tagasi ning ennistati siseministriks ning sai samuti ka kaitseministriks, olles mõlemal ametikohal kuni 1. märtsini 1957. Kaitseministri ametikohale jäi ta kuni 1958. aasta jaanuarini. Sel ajal tegeles ta ka Töölismiilitsa loomisega. 1958–1961 oli ta Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees, 1961–1964 Ungari parlamendi juhataja.