Difference between revisions of "NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee"

Jump to navigation Jump to search
m
no edit summary
Tag: K
m
NSV Liidu MN j.a. RJK tegevuse aluseks oli [[NLKP KK Presiidium]]i määrus ''N П200/18'' [[9. jaanuar]]ist [[1959]]. aastal, - NSV Liidu MN j.a. RJK põhimäärus (''«Положение о КГБ при СМ СССР»''), mis juriidiliselt jõustus pärast [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] poolset formaalset kinnitamist [[3. veebruar]]il [[1959]]. aastal<ref>[http://www.memo.ru/history/exp-kpss/Chapter5.htm КПСС и армия, МВД, КГБ]</ref>.
NSV Liidu MN ja RJK asutati [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 13. märtsi seadluse alusel loodud ja [[13. märts]]il [[1954]].a. aastal ning tegutses kuni [[1977]]. aasta [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i muudatusteni.
 
== Juhid ja organisatsioon==
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend}}
 
=== NSV Liidu MN ja RJK organisatsioon===
Vastavalt [[18. märts]]il [[1954]] NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Ivan Serovi käskkirjale oli RJK keskaparaadi stuktuurstruktuur:
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus]] ([[välisluure]]), ülem [[Aleksandr Panjuškin]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus]] ([[vastuluure]]), ülem [[Pavel Fedotov]];
**[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|4. valitsus]] (salajas-poliitiline osakond) ("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega") ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus|5. valitsus]] (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel) ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus|6. valitsus]] ning valitsuste isikkoosseis liideti [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus]]ega; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus]] reorganiseeriti [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsus]]eks;
**[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus]], reorganiseeriti [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks]]
*[[1966]]. aasta [[15. november|15. novembril]] loodi pärast [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]] 11. osakond, (tegevuse koordineerimiseks sotsialimimaadesotsialismimaade julgeolekuasutustega).
*[[1967]]. aasta [[25. juuni]]l loodi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus]] (võitlus ideoloogilise diversiooniga, taastatati iseseisev poliitilise politsei struktuurüksus).
**[[20. november]] loodi 12. osakond (telefoniliiinide ja ruumide salajaseks pealtkuulamiseks);
*[[1968]]. aasta [[24. juuli]]l liideti 11. osakond [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] koosseisu;
*[[1969]]. aasta [[13. märts]]il loodi 15. valitsus (NSV Liidu riigi juhtkonna jaoks ettenähtud tuumapommivarjendite ja kaitseobjektide teenindamiseks) ja Valitsusside osakond reorganiseeriti Valitsusside valitsuseks;
**[[26. november]] loodi RJK sidebüroo kontaktideks ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning teiste massitebevahenditegamassiteabevahenditega (''"Бюро связи КГБ с издательства-ми и другими средствами массовой информации"/ "Пресс-бюро КГБ"'');
*[[1973]]. aasta [[21. juuni]]l moodustati 16. valitsus (elektrooniline luure);
*[[1974]]. aasta [[16. august]]il reorganiseeriti 15. valitsus - 15. peavalitsuseks;
*1976. aastal moodustati NSV Liidu liiduvabariikide ning haldusüksustses (linnades ja rajoonides) täiendavalt ''2000'' täiendavat RJK piirkondlikku asutust ning suurednati RJK isikkoosseisu «2250 ametikoha võrra, sh.sealhulgas 1750 ohvitseri, 500 seersandi ja vabapalgalise võrra. Uutest ametikohtadest 100 loodi keskaparaadis ning täiendavalt eraldati RJK asutustele 250 sõiduautot, millest 10 eraldati keskaparaadile».
Peale 1977. aastal uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978. aastal, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] läbi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe]], kes oli ka Poliitbüroo liige - [[NLKP KK Poliitbüroo]]le- NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.
 
16,890

edits

Navigation menu