Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud eu:Mikhail Kutuzov
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 42 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
67. rida: 67. rida:
[[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]]
{{Link FA|bg}}
{{Link FA|bg}}

[[id:Mikhail Illarionovich Kutuzov]]
[[ms:Mikhail Kutuzov]]
[[be:Міхаіл Іларыёнавіч Кутузаў]]
[[be-x-old:Міхаіл Кутузаў]]
[[bg:Михаил Кутузов]]
[[ca:Mikhaïl Kutúzov]]
[[cv:Кутузов Михаил Илларионович]]
[[cs:Michail Illarionovič Kutuzov]]
[[de:Michail Illarionowitsch Kutusow]]
[[el:Μιχαήλ Ιλλαριόνοβιτς Κουτούζοφ]]
[[en:Mikhail Kutuzov]]
[[es:Mijaíl Kutúzov]]
[[eo:Miĥail Kutuzov]]
[[eu:Mikhail Kutuzov]]
[[fr:Mikhaïl Koutouzov]]
[[ko:미하일 쿠투조프]]
[[it:Michail Illarionovič Kutuzov]]
[[he:מיכאיל קוטוזוב]]
[[ka:მიხეილ კუტუზოვი]]
[[la:Michael Kutuzov]]
[[lv:Mihails Kutuzovs]]
[[lt:Michailas Kutuzovas]]
[[lmo:Michail Illarionovič Goleniščev-Kutuzov]]
[[hu:Mihail Illarionovics Kutuzov]]
[[nl:Michail Koetoezov]]
[[ja:ミハイル・クトゥーゾフ]]
[[no:Mikhail Kutuzov]]
[[pl:Michaił Kutuzow]]
[[pt:Mikhail Kutuzov]]
[[ro:Mihail Kutuzov]]
[[ru:Кутузов, Михаил Илларионович]]
[[sq:Mikhail Kutuzov]]
[[scn:Michail Illarionovič Kutuzov]]
[[sk:Michail Illarionovič Kutuzov]]
[[sl:Mihail Ilarionovič Kutuzov]]
[[sr:Михаил Кутузов]]
[[fi:Mihail Kutuzov]]
[[sv:Michail Kutuzov]]
[[vi:Mikhail Illarionovich Kutuzov]]
[[tr:Mihail Kutuzov]]
[[uk:Кутузов Михайло Ілларіонович]]
[[zh:米哈伊尔·库图佐夫]]

Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 07:02

Mihhail Kutuzov

Krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) ( 5. vkj 16. september 174528. aprill 1813) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.

Elulugu

Mihhail Kutuzov asust 1759. aasta juulikuus õppima Suurtükiväe- ja insenerikooli, mille lõpetas 1. jaanuaril 1761 insener-praporštšiku auastmes ning suunati 28. veebruaril 1761. aastal teenistusse Insenerikorpusesse.

Seosed Eestimaaga

Mihhail Kutuzov määrati 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks.

21. augustil 1762. aastal määrati Kutuzov juba kapteni auastmes Aleksandr Suvorovi juhitava Astrahani jalaväepolgu roodukomandöriks.

1764. aastast teenis Venemaa vägedes Poolas ja osales sõjategevuses Rzeczpospolitaga.

1767. aaatal määrati ta seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva Senati juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A.Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 Uue seadusandluse loomiskomisjoni.

Sõjaväekarjäär

Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: 1769. aastal toimunud sõjategevuses Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta Pjotr Rumjantsevi armee juures oberkindralkortermeistriks ja Vene-Türgi sõdades, õppis ta Aleksandr Suvorovilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse Izmaili ründamisel 1790. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tulemusel ta kaotas parema silma.

Kutuzov oli ka edukas diplomaat, ta oli Venemaa saadik Osmani impeeriumis, Konstantinoopolis.

Aleksander I põlgas ja kadestas teda[küsitav], kuid pidi 1812. aasta Isamaasõja ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas Napoleoni väe. Tema adjutandiks 1812 oli Raasiku ja Kambi mõisnik ooberstleitnant Woldemar von Löwenstern (1776–1858).[1]

Surm

Mihhail Kutuzov suri Napoleon I vastase sõjakäigu ajal Sileesias 13. juunil 1813. aastal.

Peale surma toodi ta põrm Peterburi, kus ta maeti Peterburi Kaasani katedraal juurde.

Peale Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma süda Vene vägede juurde Sileesia Bolesławieci linnas. 4. septembril 1933. aastal avati VK(b)P Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri Sergei Kirovi korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud Religiooni ajaloo muuseumiks laialtlevinud kuulujutu kontolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas aga kivist sarkofaanist kehast eraldi säilitatud arvatavasti südame jäänused. Peale mida hauakamber suleti uuesti[2]. Suure Isamaasõja ajal patriotismi innustamiseks kasutati 1812. aasta isamaasõja kangelast Kutuzovit ning asutati Kutuzovi orden, mis oli üks NSV Liidu tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.

Peale sõda loodi Poola Rahvavabariigis Nõukogude vägede (Nõukogude armee Põhjagrupi) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi valdusesse, kellele alluvas Peterburis asuvas Suurtukiväe, inseneri- ja sidevägede muuseumi Kutuzovi saalis nad on ka eksponeeritud (Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге).

Perekond

Abiellus Jekaterina Ilinitšna Bibikovaga (1754–1824), kes oli Tuula relvatehase ülema, insener-kindral-porutšik Ilja Aleksandrovitš Bibikovi (1698–1784), tütar. Abielust sündisid:

Kirjandus

  • "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" (1945)

Viited

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930, lk.123
  2. Сердце фельдмаршала Кутузова

Välislingid

Eelnev
Moritz von Lacy
Leedu kindralkuberner
17991801
Järgnev
Levin August von Bennigsen
Eelnev
Peter Ludwig von der Pahlen
Peterburi sõjakuberner
18011802
Järgnev
Mihhail Kamenski
Eelnev
Aleksander Tormasov
Kiievi sõjakuberner
18061809
Järgnev
Jakov Lobanov-Rostovski
Eelnev
Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov
Leedu kindralkuberner
18091811
Järgnev
Ivan Stepanovitš Guriel

Mall:Link FA