Thor

See artikkel räägib äikesejumalast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Thor (täpsustus).

---

"Thori võitlus jötunitega" (1872. aasta maal)

Thor (vanapõhja Þórr, vanainglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani Thor) on äikesejumal skandinaavia ja varases germaani mütoloogias.

Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relv oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning vasara käsitsemiseks vajalikud raudkindad.

Thor sõitis kaarikus, mida vedasid sokud. Kui see üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Kui Thoril süüa tarvis oli, siis võis ta oma sokud ära tappa ja nende liha ära süüa, kuid konte ei tohtinud katki teha. Kondid visati hiljem tapetud kitsede naha sisse ja kui Thor siis sokunahkade kohal Mjølnerit vibutas, ärkasid sokud taas ellu.

Thori abikaasa oli Sif. Sifil olid kullast juuksed. Neil oli kaks last, poeg Modi ja tütar Trud, kuid Modil ja Trudil oli müütides üsna tähtsusetu osa. Lisaks oli Thoril hiiunaise Jernsaxaga poeg Magni, kes ei elanud teiste jumalate juures, vaid koos emaga Jotunheimis.

Thor ja Trud kivistunud Alvisega

Ükskord, kui Thor oli sõjakäigul Jotunheimis, lubas Sif vahepeal Trudi naiseks kõige targemale kääbusele Alvisele. Kui siis Thor oli tagasi koju jõudnud ja sellest teada saanud, tuli ka Alvis pruudile järele. Thor teatas, et temal kui pruudi isal on abielu osas lõplik sõna ja et on nõus oma tütart ära andma ainult siis, kui Alvis vastab kõigile tema küsimustele. Thor muudkui küsis ja Alvis muudkui vastas, kuni lõpuks tõusis päike. Alvis ei talunud päikesekiirgust ja see muutis ta kohe kiviks, nagu Thor oligi kavatsenud.

Thor oli põllumajanduse kaitsja. Sifi kullast juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teine ülesanne oli hiidude ja teiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.

Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui hiid Þrymr Mjølneri ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines Freyjana. Loki sevastu pidi esinema Freyja teenijatüdrukuna. Trymi kodus juhtus hulk koomilisi stseene, kuni lõpuks toodi Mjølner saali. Thor krabas selle endale ning surmas seejärel hulga hiidusid alustades Trymist, enne kui koos Lokiga ära tuli.

Thori lauba sees oli luisukivi tükk. Kui Thor Hrungneri-nimelise hiiuga võitles, viskas Thor vastast Mjølneri ja Hrungner teda luisukiviga. Need põrkusid poolel teel. Mjølner jätkas sellegipoolest teed ja tappis Hrungneri, aga luisukivi purunes paljudeks tükkideks, millest üks tabas Thori laupa ja jäi sinna pidama. Mõlemad kukkusid pikali, aga sealjuures jäi Thor kaelapidi Htungneri jala alla. Hrungner oli nii raske, et keegi ei suutnud teda liigutada. Lõpuks tuli Thori kolme päeva vanune poeg Magni ja tõstis Hrungneri jala isa kaela pealt ära, päästes nii tema elu.

Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autor Ludwig von Maydell, 1842)

Kord pidas Thor Skrýmiri kinnast majaks ja magas selle ühes sõrmes, sellal kui tema reisikaaslased magasid teistes sõrmedes.

Thori on kujutatud lihtsameelse jõumehe, suurt õgardi ja joodikuna. Ükskord läks ta koos reisiseltskonnaga hiidude kuninga Udgårdsloke juurde ning Udgårdsloke pani nad oma võimeid näitama. Thor pidi joogisarve kolme sõõmuga tühjendama, kuid ei suutnud pooltki sellest tühjaks juua. Siis pidi ta jõudu katsuma Udgårdsloke kassi ja vana emaga. Kassil suutis ta lõpuks ühe jala maast lahti rebida, aga Udgrdsloke ema surus Thori lõpuks ühele põlvele. Lõpuks seletas Udgårdsloke, et joogisarve teine ots oli ühendatud maailmamerega, mida Thor oli märgatavalt madalamaks joonud, tema kass oli moondatud meremadu Miðgarðrimadu ja tema ema Ælde oli vanadus, kellest keegi võitu ei saa.

Thoriga seotud lugu, mida on ruuni- ja pildikividel võib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja Miðgarðrimao õnge otsa püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.

Kui Baldur oli surnud ja talle korraldati põletusmatus, lõi leinav Thor härjapõlvlast, kelle nimi oli Lit, jalaga, nii et see lendas lõkkesse ja suri samuti.

Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu Ragnaröki aegses viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema. Ehkki enamik jumalaid pidi Ragnarökis hukkuma, pidid Thori pojad Magni ja Modi ellu jääma.

Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Mjølneri kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti vastusena risti kandmisele kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunime osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käibel. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes.

Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi (torsdag), inglise (thursday), saksa (donnerstag), hollandi (donderdag) ja soome keeles (torstai).

Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on nähtud germaani Thori algupära.