Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.4) (Robot: cy:Yr Eglwys Gatholig Rufeinig → cy:Yr Eglwys Gatholig |
P Robot: eemaldatud ckb:کڵێسای کاسۆلیکی ڕۆمانی (missing) |
||
136. rida: | 136. rida: | ||
[[sl:Rimskokatoliška cerkev]] |
[[sl:Rimskokatoliška cerkev]] |
||
[[szl:Rzimskokatolicki kośćůł]] |
[[szl:Rzimskokatolicki kośćůł]] |
||
[[ckb:کڵێسای کاسۆلیکی ڕۆمانی]] |
|||
[[sr:Католичка црква]] |
[[sr:Католичка црква]] |
||
[[sh:Katolička crkva]] |
[[sh:Katolička crkva]] |
Redaktsioon: 15. veebruar 2013, kell 01:22
See artikkel vajab toimetamist. |
Katoliku kirik (ametlik eestikeelne nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal.
Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Paavst on ilmeksimatu ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst Vatikani linnriigi pea.
Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi (kongregatsioone) juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium (konklaav) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
Oma pühitsemisvõimu (sakramentide jagamise v.a. ristimine, mida võib häda korral toimetada iga inimene ja laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm.) annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat.
Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.
Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm. usutalitusi. Usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, liturgilisi värve ja vaimulike riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit).
Kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli 1965. aastani ladina keel. Roomakatoliku kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud (vt. munklus).
Vaata ka
- kreekakatoliku kirik
- katoliiklus
- Katoliku kirik Eestis
- ketserlus
- hereesia
- klooster
- kongregatsioon
- Maavalla Katoliiklik Liikumine
- Ukraina Kreekakatoliku Kirik
- kanooniline õigus