Kongregatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kongregatsioon on katoliiklusest pärinev mõiste, mis tähendab religioosset liitu või ühendust.

Katoliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Katoliku kiriku kanoonilise õiguse kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad niinimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga orduliikmete antavatest pühalikest tõotustest, milles nad lubavad olla vaesed, kasinad ja kuulekad.

Enamik pärast 16. sajandit katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud.

Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel Püha Benedictuse Ordus, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest.

Samuti nimetatakse kongregatsioonideks Rooma kuuria allüksusi. Tänapäeval eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioon.

Muud usundid[muuda | muuda lähteteksti]

Kongregatsioon võib ka muudes usundites tähendada vaimset liitu või ühendust, õpetusliini, koolkonda, vennaskonda vmt.