Eesti Kolhoosiehitus

Eesti Kolhoosiehitus (lühend EKE) asutati kolhooside initsiatiivil 1962 majanditevaheline ettevõtte: Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklik Nõukogu. Nimi muudeti EKE-ks aastal 1972. Seoses omandireformiga taasriigistati ja erastati EKE süsteemi ettevõtted, eramud ja muud hooned ja käitised.

EKE süsteem ehitas kolhooside ja teiste põllumajandusettevõtete tellimusel mitmesuguse otstarbega ehitisi. Koondisse kuulusid rajoonide kolhoosiehituskontorid (KEK-id), ehitusmaterjalitehased ja muud asutused. Töötajaid oli kogu EKE-süsteemis kuni 20 tuhat. Peakontor oli Tallinnas Liivalaia (endine V. Kingissepa) tn 12.

EKE Projekt loodi EKE ehituskontorite juures tegutsenud projekteerimisgruppide baasil. EKE projekti filiaalid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides.

Kolhoosides loodi maaelamukooperatiivid "EKE külaehituse" programmi raames.

Johannes Hint töötas välja ehitusmaterjali, silikatsiidi, millest hakati EKE süsteemis tegutsevates Paliveres ja Aravete tehastes tootma ehitusplokke. Nendest suurplokkidest oli hõlpus kiiresti maju ehitada ja suurem osa EKE ehitatud tüüpprojektiga väikemaju ja 2-3korrusega korrusmaju on ehitatud silikatsiidist. Kuna EKEl limiite ehitamisel ei olnud, siis võis ehitada niipalju, kui soovijaid elamispinnale oli. (Sirp 2008) Peale tüüpprojektide ehitati kolhoosidesse ka eriprojektidega ühiskondlikke hooneid, milledest mitmeid said arhtektuuripreemiaid ja on kantud ka moodsa arhitektuuri rahvusvahelisse nimekirja DOCOMOMO.

Taasriigistamine ja erastamine

1980ndatel hakkasid paljud EKE süsteemi organisatsioonid looma ühisfirmasid ja aktsiaseltse. 80ndate teisel poolel moodustas EKE koos soomlastega Tallinnas NSV Liidu esimese ühisfirma ES Sadolin.(Äripäev 2004).

Omandireformi seadus 1991 aastal nägi ette, et varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).

ENSV Ülemnõukogu võttis 1992 aasta 4. juunil vastu kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seaduse, mis otseselt määras, millise korra järgi taasriigistamine toimus. Seaduses fikseeriti põhimõte, et peale taasriigistamist on EKE-süsteem, selle vara täieõiguslikud peremehed, mis pärast taasriigistamist nende omandusse jääb. Seaduses anti tähtaeg, mille jooksul taasriigistamise etapp tuleb lõpule viia: 9 kuud pärast seaduse jõustumist. 8. oktoober 1992 kinnitati inventeerimise keskkomisjonid taasriigistatavate ning erastatavate varade kindlaks määramiseks. EKE süsteemi inventeerimist juhtisid Ehitusministeerium ja Kaubandusministeerium. 1992 aastal kuulusid EKE süsteemi: AS "Eesti Külaehitus", EKE Liit, AS Haapsalu KEK, OÜ Harju KEK, Hiiumaa KEK, Jõgeva KEK, OÜ "Viruehitus", Mõigu KEK, AS Paide KEK, AS Põlva KEK, AS Pärnu KEK, Rakvere KEK, OÜ Rapla KEK, Saare KEK, Tartu KEK, Elva KEK AS TEK, OÜ Viljandi KEK ja AS Võru KEK, Aravete KETE, AS Palivere EMT, Teadus-tootmiskoondis "Desintegraator" ja nende allorganisatsioonid.

Eesti Vabariigi Valitsusel oli õigus teha EKE süsteemi organisatsioonidele põhivahendite müügil, mahakandmisel ja muude tehingute puhul teha erandeid.

Peale taasriigistamist erastasid EKE süsteemi aktsiaid peamiselt KEKide juhid. Näiteks "Koit Uus ostis Haapsalu KEKi osakutest 75% kokku ja sai suuromanikuks Uuemõisa Investis, kellele kuulus viiendik EKE Investist. Samas anti nn keskuse juhtidele võimalus osta kokku 10%. Edasi ostis näiteks Jaan Kabin aktsiaid kokku ja ka kümnekordse hinnaga." 1992. aastal läks ES Sadolinis 10protsendiline osalus osaühingu Kilv kätte. Mõne aastaga jäi Kilvas alles kaks osanikku: Jaan Kabin ja Avo Lillemäe, kes on täna tuntud kui Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees. Praegu (2004 aastal) kuulub Kabinile 6 ja Lillemäele 4% ES Sadolini aktsiatest. Kilv aga saadeti likvideerimisele. (Äripäev 2004)

Välislingid

• Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus 13. juuni 1991
• Ülemnõukogu otsus "Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta 28.06.1991
• Seadus kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta
• Seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" kohustatud subjektide investeerimise korra kinnitamise kohta Riigivaraameti 08.10.1992 määrus nr 129
• Jaan Kabin - õnneliku käega investeerija Äripäev 24. mai 2004
• Arhitekt lennutab rahva Haanjamaa kohale Maaleht 27.01.2005
• DOCOMOMO
• Eesti kolhoosiehituse fenomen Reet Varblane. Sirp. 22 veebruar 2008